Kooli ajalugu
Vastseliina (saksa keeles Neuhausen) kihelkond asub Võrumaa kaguserval, ulatudes kitsa lookleva ribana piki Setumaa piiri Räpina kihelkonna lõunarajalt Lätimaani. Vastseliina kirikukihelkonna moodustumine algas 1626. aastal.
Kooliharidus Vastseliinas on võrsunud kiriku rüpest. Vastseliina esimeseks luteriusu õpetajaks oli soomlane Christiern Henrici, kes 1626. aastal ametisse seati. Arvata on, et seekord siin kihelkonnakoole veel ei olnud, sest terve Lõuna-Eesti idapoolne osa-linnad muidugi välja arvatud-oli tol ajal veel katoliku usku ja vististi oli Vastseliina esimene luteriusu õpetaja rohkem misjonitöö tegija ja koguduse rajaja kui harilik kirikuõpetaja. Sellest võib järeldada, et sel ajal kooli veel ei olnud. Katoliku kirik rahvaharidust ei edendanud. Ka puudusid siis veel Rootsi valitsuse korraldused nii kihelkonna- kui ka mõisakoolide asutamise kohta. Kui vähe luterlik seekord Vastseliina kihelkond oli, selgub kirikukatsumise protokollist 1646. aastast, kus on öeldud, et terve aasta jooksul on armulaual käinud ainult kuus isikut. Kuigi protokollides otse kihelkonnakoolist ei kõnelda, võib siiski oletada, et siin juba Rootsi ajal kihelkonnakool oli, sest Vastseliina kiriku maa on annetatud endise Vastseliina koguduse õpetaja Gustav Masingi tõenduse järele Rootsi valitsuse poolt ja need maad määrati peale kirikuõpetaja ja köstri ka kihelkonnakoolile. Vanimad veneaegsed kirikukatsumise protokollid teatavad, et siin on ¼ adramaad köstrimaad ja ¼ adramaad koolimaad. Et aga maa Rootsi kroonult annetatud oli, siis tuleb küll arvata, et juba Rootsi ajal siin kihelkonnakool oli. Põhjasõja ajal suleti igal pool koolid. Millal Vastseliina kihelkonnakool Vene ajal töötama on hakanud, selle kohta puuduvad kindlad andmed. Teada on, et Vastseliina kool on üks vanimaid Võrumaal. Ta on alustanud oma tegevust 1729. või 1730. aastal Vastseliina kiriku köstri rehetares. Selle oletuse aluseks on dokument, mis pärineb Läti Ajalooarhiivist Riiast. Dokument on koostatud 1736. a. 10. jaanuaril koha peal kiriku tegevuse kontrollimise e. visitatsiooni kohta. See on vanas alamsaksa keeles ja kooli nimetatakse selles Neuhauseni kooliks, sest niisugust nime kandis siis ka Vastseliina kihelkond. Selles dokumendis on märgitud, et koolis õpetab lapsi köster Kersen, kes seda teeb juba kuus aastat. Köstrikoolis õppis tollal 22 õpilast. See seisukoht jõudis päevavalgele alles 1970.aastatel. Eesti Vabariigi ajal, täpsemalt 1937. aastal tähistati hariduselu 200. juubelit ja selleks puhuks kirjutas tollane koolijuht Johannes Saarniit raamatukese “Vastseliina Algkool 1737 – 1937”. Järgmist koolijuubelit – 250 tähistati1980/81. õ-a. kevadel, mille aluseks võeti Läti Ajalooarhiivist leitud dokument. Arvame, et koolielu algus Vastseliinamail jääb siiski juba Rootsi aega, kusagile 17.saj. II poolde, kuid senini pole õnnestunud leida arhiividest dokumente selle tõestuseks. 1998. a. suvel, valmistudes hariduskonverentsiks selgus, et Läti Ajalooarhiivis on dokument, kus 1725.a. 17. jaanuaril toimunud kirikuvisitatsiooni protokollis on kirjas, et Vastseliinas oli koolmeistriks Martin Melhson ja köstriks Jahn Kersten. Järelikult on olemas kindlad andmed, et juba 1725.a. töötas Vastseliinas kool. Arvata võib, et arhiividokumente veelgi põhjalikumalt uurides võib koolihariduse algus Vastseliinamail ulatuda Rootsi aega, kusagile 17, sajandi lõpukümnendisse. See on aga täna ainult oletus. Dokumentaalselt on tõestatud, et koolihariduse andmine sai alguse 1725 ja seega tähistame aastal 2000 Vastseliinas koolihariduse andmise alguse 275. aastapäeva praeguse koolimaja juurde hariduskivi paigaldamisega. Aastatel 1702 – 1709 töötas Kambjas pastor Timmermann. Kuna siin oli kool juba olemas, siis on küllalt tõenäoline, kui ta 1722. aastal saabus tagasi Rootsist ja tuli Vastseliina, siis ta kas asutas kooli või jätkas õpetamist juba rajatud koolis. Ta töötas pastorina kuni 1729. aastani ja ka suri samal aastal Vastseliinas.
Aastad 1725 – 1944
Alljärgnevalt huvipakkuvaid fakte hariduselust Vastseliinamail: 1736.a. Vastseliinas üks köstrikool 22 õpilasega (Kirchspielschule). 1753.a. ehitati köstri maja, kus oli rehetuba, ühes neist töötas kool. 1765.a. üks köstrikool. 1766.- 1767.a. talvel asutati Vastseliina kihelkonnas küll mõned külakoolid, kuid koolilaste arv olnud äärmiselt väike, sest neil polnud anda raamatuid. 1774-1777 – Vastseliina kihelkonnas üks köstrikool – 59 õpilast, 6 mõisa- ja külakooli 182 õpilasega. 1780.-1790 – Vastseliina pastor soovib tunduvalt rohkem koole oma kihelkonda. 1784/85 – 6 mõisa ja külakooli, 1 köstrikool. 1785/86 – 8 mõisa ja külakooli. Ebarahuldavad olid tingimused 4 mõisa- ja külakoolis, kõige konkreetsemad näited/andmed/ maarahva laste kirjutamisoskuse ja kirjatehnika kohta pärinevadki Vastseliina kihelkonnakoolist. Pastor Marpurgi teadete kohaselt hakati kirjutamist õpetama tema ametiaja alguses 1782.a. Kooli võeti 12 poissi, kellele usuõpetuse, laulmise la lugemise kõrval õpetati ka kirjutamist ja arvutamist. Et poistele kirjutamist õpetati, seda näitab visitatsiooni protokoll ja selle juurde lisatud üheksa koolipoisi kirjanäidist. Need üheksa vihikut on teadaolevatel andmetel esimesed omataolised ja valmistatud Räpina Paberivabriku paberist. Georg Gottfried Marpurg (1755-1835) on pärit Saksamaalt, õppis Leipzigi ülikoolis. 1777.a. tuli Riiga, seejärel Tartusse. Ta oli pikemat aega pastor Vastseliinas ja seejärel Rõuges. Andis välja usuõpetuse õpikuid ja muid usulise sisuga raamatuid. Tähelepanu väärib bro?üür “Ma-rahwa Laste-Kaswatamisest” ,3(1797), milles ta põhjendab üksikasjalikult hariduse vajalikkust, näidates kooliskäimise paremust võrreldes koduõpetusega. Soovitades rahvale praktiliste õpetuste andmist, hurjutab ta ühtlasi lastevanemaid, kes lasevad “oma latsi ülleskaswada, ötse kui mõtsapuud, ehk mõistmatta tõppra”. Marpurgi kasvatuslikesse soovitustesse kuulus ka ülemate- vanemate ja seaduste austamine ning mõisa- ja keisriõiguse (nekrutikohuste) sõnakuulelik täitmine. Tema mainitud jutluse publikatsiooni võib pidada esimeseks eestikeelseks puhtpedagoogilise sisuga rahvaraamatuks. 1806.a. oli ikaldus ja sellega seoses loobus Vastseliina kirikukonvent kihelkonnakooli asutamisest. Piirduti olemasolevate külakoolidega. Küla-ja mõisakoolides õpetati lastele peamiselt lugemist ja usuõpetust. Ainult Vastseliina kihelkonnas, kus pastoriks oli ratsionalistlike teoloogide põlvkonda kuulunud Marpurg, õpetati lapsi ka kirjutama. Nii oli siin 1809.-1810.aasta talvel kirjutamist õpetatud kümnest mõisakoolist üheksas. 19.sajandil algas ka eraldi koolilugemike ja üksikutele õppeainetele pühendatud raamatute väljaandmine, mis nagu aabits-lugemike tekkiminegi kajastab valgustusajastu ratsionalistlike vaadete kandumist eesti talurahva kooli ja tema vaimumaailma. Esimese eesti koolilugemiku andis lõuna-eesti keeles 1805.aastal välja Vastseliina pastor Georg Gottfried Marpurg (“Waikenne oppetuse nng luggemise Ramat…”). Raamatu käsikiri sai auhinna Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi võistlusel ning ülikooli koolikomisjonilt soovituse koolides õpikuna kasutamiseks. Õpiku esimene osa tutvustas lapsele koduümbruse loodust. Teises osas anti ülevaade Liivi- ja Eestimaast ning Vene riigist. Siin tutvustati ka maailmajagusid ja tähtsamaid Euroopa riike ning selgitati inimest ümbritsevaid loodusnähtusi (tuul , pilved , vihm , lumi jne.). Õpiku kolmas osa õpetab arvutamist. Siin anti ülevaade ka Venemaal kasutatavatest mõõtudest ja rahasüsteemist. Raamatu viimases osas oli lugemispalu ja juhtnööre põllu väetamiseks, loomade ravimiseks ning arstimite valmistamiseks, propageeriti tol ajal alguse saanud kartulikasvatust. Raamatus leidus õpetlikke jutukesi, mõistatusi ja vanasõnu, aritmeetika algkursus ning kirjanäidis. Marpurgi lugemik pidas omalaadse universaalse käsiraamatuna silmas nii õpilaste kui õpetajate, samuti kooli ja oma ajastu praktilise elu vajadusi. Lõuna-Eesti murdelisena sai see levida siiski ainult Tartu ja Võru murdealal. See oli ulatuslik universaalõpik, mis püüdis ühise kaane vahele mahutada mitte ainult talurahvakooli universaalkursuse, vaid pakkus teadmisi ka teiste õppeainete alalt. 1851/52.a. oli Vastseliina kihelkonnas koduõpetusele lubatud 948 last. Koolis aga pidi käima 100 last. Kuid viimastest ei käinud koolis ükski korrapäraselt tervet talve. 1819.aasta talurahvaseadus nõudis, et igas kihelkonnas, kus 2000 hinge, peab kihelkonnakool olema ja konvendi otsusega avati kihelkonnakool 1833.a. 1879.a. otsustati kihelkonnakoolile maja ehitada ja see ehitus kestis 1881-1883.a. 8.okt.1887.a. alustas Aleksander Undritz tööd Vastseliinas ja töötas kuni pensionile minekuni 1930.a. (A.Undritz 9.apr. 1866 – 29.nov.1933.a.) 1919/20 nimetati kool kõrgemaks algkooliks ja moodustati algkooli 5.-6. õppeaasta. Asutava kogu poolt 1920.a. vastu võetud avalike algkoolide seaduse järgi muudeti algkoolid 6-klassilisteks. Neli esimest klassi moodustasid kooli alama astme ja olid sunduslikud kõigile, kaks viimast, s.o. 5. ja 6. õppeaasta jäid kuni 1930.a. vabatahtlikeks klassideks ja neid nimetati algkooli ülemastmeks. Endised kihelkonnakoolid muudeti 5. –6. klassilisteks algkoolideks. 1930.a. kinnitati Vastseliina algkooli juhatajaks Johannes Saarniit. Sõjakeerises lahkus J. Saarniit Vastseliinast.
Õpilaste arv aastate vältel:
1900.a. oli õpilasi 36
1905.a. 63
1910.a. 48
1915./16.a. (ühes Tsolli kooliga ) 86
1920./21.a. (ainult V-VI klass) 43
1925./26.a. (III-VI kl.) 111
1930./31.a. (I-VI kl.) 126
1931./32.a. 146
1932./33.a. 165
1933./34.a. 177
1934./35.a. 173
1935./36.a. 169
1936./37.a. 191
Vastseliina Algkoolis töötanud õpetajad:
Toomas Abraham 1737 -?
Johann Abrahamson 1776 – ?
Gustav Eduard Neuball 1843 -1857
Peeter Taube 1857 -1863
Ernst Mattisson 1863 -1883
Johann Hermann 1883 -1887
Jüri Kaiv 1885 -1891
Aleksander Undritz 1887 -1930
Evald Mattisson 1895 -1918
Elfriede Undritz 1917 -1943/44
Karl Prants 1918.-1920
Valdik Kaldamäe 1925-1937
Praost Nathan Johannes Aunverdt 1925 -1927
Aleksander Eller 1927 -1930
Adeele Paabusk 1927 -1930
Dr.Artur Indus 1927 -1928
Edgar Mattisson 1927 -1930
Johannes Saarniit 1929 -1944
Felix Toode 1932 -1933
Elmar Kivi 1933 -1937 (1935 -1936 sõjaväes)
Maria Laidvere 1935 -1939
Eleonore Räägo 1935 -1936
Arnold Tolk 1935 -1936 ja 1938 -1939
Vastseliina 7-klassiline Mittetäielik Keskkool.
Aktiivse sõjategevuse lõppedes 5.oktoobril 1944. aastal alustas kool tööd 7-klassilise Mittetäieliku Keskkoolina. Kooli juhtis Võru Õpetajate Seminari kasvandik Valentina Zopp.
Vastseliina Keskkool aastatel 1947 – 1954 ( direktoriks Aleksander Linask)
1947. aastal muudeti Mittetäielik Vastseliina Keskkool keskkooliks. Direktoriks oli määratud Leningradi Pedagoogilises Instituudis hariduse saanud Aleksander Linask. Kool töötas nn. valges koolimajas, sõjast alles jäänud vanas kihelkonnakoolimajas. Ruumipuuduse ning õpilaste arvu suurenemise tõttu töötas kool aastatel 1950 – 1960 kahes vahetuses. Kooli areng aastate jooksul on olnud suhteliselt rahulik, ilma teravate tõusu- ja mõõnaperioodideta. Aga edasiliikumine on alati toimunud, on olnud teatud mõttes proovimist ja katsetamist seoses haridusministeeriumi poolt esitatud nõudmistega, nagu polütehniline tööõpetus, vene keele süvaklassid, 6. – aastaste õpetamine, põllumajan- duse mehhaniseerimise, piimafarmi laborandi ja masinlüpsimeistri-operaatori erialade õpetamine, töö kodundus-klassidega. Ja seda katsetatud on ikka selle nimel, et otsida võimalusi oma õpilastele koolist kaasa anda lisaks üldharidusele ka eluks vajalikke oskusi. Keskkooli esimeseks direktoriks oli Aleksander Linask ja õppealajuhatajaks Georgi Petúnikov. Õpetajaid oli 48, neist naisi 33 ja mehi 15. Sellel ajal otsustati sageli inimese üle sotsiaalse päritolu järgi. Aeg määras ja dikteeris suuresti inimeste käitumise. Võimalusi ise otsustada oli vähe. Ka õpetajad olid oma ettevalmistuse poolest küllaltki erinevad. Kooli keskkooliks muutumise tingis elu ise, sest õpilaste kodudes oli hakatud arusaama hariduse vajalikkusest. Õpilaste arvgi ulatus sinnamaale, et oli paras ühele maakoolile. Õppimistahe oli suur nii õpilastel kui õpetajatel, sest ka õpetajad olid alguses väga erineva ettevalmistusega, ühelgi õpetajatest ei olnud kõrgemat haridust ja seetõttu tuli paljudel õpetajatel kaugõppe teel asuda seda omandama. Esimeste lendude lõpetajad olid peaaegu üheealised õpetajatega, seetõttu olid omavahelised suhted väga head. Vanemate pedagoogide heatahtlik suhtumine ja tähelepanu liitis noored ja vanad õpetajad ning õpilased ühte. Koolielu selleaegsetes tingimustes oli küllaltki raske ja keeruline. Töötati kahes vahetuses ja õhtusel vahetusel tuli töötada petrooleumilampide valgusel. 1951. aasta märtsis sai kool elektrivalgustuse. Üha kasvav ja arenev kool põrkas kokku raskustega. Kooli direktor ja õpetajad olid hõivatud väga paljude ühiskondlike kohustustega. Peagi hakkasid õpetajad abiks käima veel ka põllutöödel. Hoolimata raskest ajast valitses loov vaim ja püüd hariduse poole. Vastseliina Keskkooli kolm esimest lendu olid küllaltki edukad. Seda tõestab esimeste lendude lõpetajate tublidus. Nende hulgast on sirgunud filosoofe, ajaloolasi, kultuuritegelasi, õpetajaid ja igati tublisid tööinimesi. Enamus neist peavad praegu pensionipõlve. Aeg on teinud oma töö. Üleminekueksamid toimusid kevaditi ja sügiseti. Võõrkeeltest õpiti saksa keelt. Võimlemissaali ja vajalikku spordiväljakut polnud. Sellest hoolimata suudeti läbi viia kooli-, maakonna-, rajooni-, linna- ja vabariiklikke võistlusi. Õpilaste koolist puudumise põhjusteks olid haigus, riietuse ja jalatsite puudumine, töö kolhoosis või kodus. Põhjuseta puudumist esines harva. Soov haridust omandada oli suur, kooli tuldi jalgsi, isegi 20 versta kauguselt, või ööbiti nigelas internaadis. Koolis oli raamatukogu, mis mahutas 1225 raamatut. Seega said noored oma kirjanduslikke huve rahuldada, oma silmaringi avardada. Toitlustamist koolis ei olnud, pakuti ainult teed. 1950. aastal ehitati koolimaja vastu üle tee internaadihoone, milles oli kolm tuba magamiseks ja köök. Seal hakkasid elama tüdrukud. 1953. aastal valmis koolile uus 100-kohaline internaadihoone, mis asub Pioneeride tänavas. A.Linaski direktoriks oleku ajal pandi alus Vastseliina Keskkooli tegevusele. Tema ajal oli koolis võrdlemisi tugev õpetajatekaader. A.Linask nõudis ranget distsipliini. Kooli majanduslik olukord hakkas järk-järgult paranema. Sel perioodil said keskhariduse 59 noort. Vastseliina Keskkooli algus oli hiilgav. Panuse pidid andma kõik – õpetajad, õpilased, lapse-vanemad. Arvestades selleaegset elu-olu oli Vastseliina Keskkooli tekkimine suur samm edasi selle piirkonna arengus.
Vastseliina Keskkool aastatel 1954-1956 (direktoriks Irene Eisen).
1954. aastal määrati koolidirektori kohale Irene Arus (Eisen), kuna A. Linask´il puudus kõrgem haridus.
Vastseliina Keskkool aastatel 1956-1963 (direktoriks Paul Vardja).
Paul Vardja tuli Vastseliina Keskkooli tööle 1951.a. Õpetajate Seminaris oli ta omandanud algkooliõpetaja kutse ja hiljem lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Juulis 1956.aastal edutati Paul Vardja Vastseliina Keskkooli direktoriks. Direktori kohal töötas ta 7 aastat. Seda perioodi mäletavad vilistlased kui aktiivse tegevuse aega. Märk sõnadeks olid sport, muusika ja isetegevus. Need olid direktori armastatud tegevused ja see ei jätnud puudutamata ka õpilasi. Paul Vardja direktoriks oleku ajal töötas koolis 48 õpetajat, neist 36 naist ja 12 meest. Alates aastast 1959 töötas koolis õpilaste koolikooperatiiv. Kooperatiivi esimeheks oli valitud üks õpilane ja hooldajaks õpetaja. Koolis oli müügipunkt, kust sai osta koolitarbeid, saiakesi, sooja toitu jne. Müüjaiks olid õpilased. Saadud kasumi eest korraldati kevadel ekskursioone ja aktiivsematele liikmetele maksti preemiat. 1960/61 õppeaastal kehtestati Vastseliina Keskkoolis, nagu kogu Võru rajooniski, kaheksa- klassiline koolikohustus. Koolile rajati küülikufarm. Küülikute arv ulatus sajani. 1961/62 õppeaastal algas koolis tootmisõpetus. Erialaks valiti põllumajanduse mehhaniseerimine. 1962. aasta suvel hakati Vastseliina sovhoosipoolse majandusliku toetusega Kirikumäe järve äärde ehitama pioneerilaagrite läbiviimiseks köögi- ja sööklahoonet. Korrastati järve ümbrus. 1962/63 õppeaastal sisustati Vastseliina Kultuurimajja tootmisõpetuse kabinet. Samal aastal lõpetati õpilaste koolikooperatiivi tegevus, kuna leiti, et tema tegevus pole õpilastele vajalik. Spordis tegeldi kõige enam suusatamise ja võrkpalliga. Nendel aladel osaleti koolide vabariiklikel võistlustel.Võrkpalliplats tehti metsa ja mängiti isegi talvel. Hiljem ehitati mänguväljakule katus peale. Keskkooliosas tegutses segakoor. Lauldi laule Eesti klassikalisest repertuaarist. Veel oli mees- ja naisansambel. Anti kontserte, käidi ülevaatustel. Mais 1959.a. tuli poistekoor ülevabariigilise ülevaatuse võitjaks, järgmisel aastal teiseks. Kõigest hoolimata vaevas kooli ruumipuudus. Õppimine toimus kahes vahetuses. Töötingimused olid rasked. Puudusid eraldi ruumid õpetajatele ja direktorile. Internaat valge koolimaja vastas ehitati ümber õpetajatele korteriteks. Ehitati välja õppetöökoda metalli- ja puidutööks, osteti juurde õmblusmasinaid.Raamatukogugi oli kasvanud suuremaks. Selleaegseid koolilapsi iseloomustas pärastsõjajärgne rangus ja vähenõudlikkus. Majanduslikult olid inimesed kehval järjel. Noored olid töökad ja tahtsid õppida, olid distsiplineeritud. Õpetajad hindasid õpilastes töökust, suurt tahtejõudu. Paul Vardja on ise öelnud (1997.a.), et selle aja noored olid töökad, moraalselt kindlamad ja puhtamad, kuid arvab, et tänapäeva noored on avatumad ja laiema silmaringiga. Kellel vähegi vaimuandeid oli, see jõudis ka edasi. Selleaegsetest lõpetajatest on paljud praegu juhtivatel ametikohtadel. Mitmed töötavad aktsiaseltside, osaühistute eesotsas, on talunikud, paljud on valinud haridusalase tegevuse. Ka Vastseliina Keskkoolis töötab mitmeid selleaegseid lõpetajaid. Koos üldteadmistega saadi teatud oskused maaeluks ja tööks, sest üheks õppeaineks oli polütehniline tööõpetus. Lisaks sellele veel kahenädalane tööpraktika kevadel ja sügisel kolhoosis põllutöödel või karjalaudas. Kõige paremaks näitajaks õppe- ja kasvatustöö alal oligi see, et lõpetanute sissesaamine kõrgkoolidesse oli hea. Kooli tuli rohkem vabadust, kui seda oli Linaski ajal. Paul Vardja oli koolijuht, kes oli vastu kõrgemalt poolt tulevatele mõttetutele ettekirjutustele, protsendimaaniale, pedagoogilise süsteemi ummikusse ajamisele. Ta oli vastu koolide bürokratiseerimisele. Elavnes kultuurielu nii koolis kui ka Vastseliina alevikus. Tema motoks oli: “Kui põleda, siis nii, et sädemed lendavad – mitte vinduda”.
Vastseliina Keskkool aastatel 1963 –1965 ( direktoriks Elsie Mets)
1963. aastal sai uueks Vastseliina Keskkooli direktoriks Elsie Mets. Õpetajaid oli 29. Õpetajate metoodiline töö oli korraldatud ainekomisjonide kaudu. Peamine rõhk pandi indi-viduaalsele tööle. Õpetajate enesetäiendamiseks töötas esteetikaseminar, eestvedajaks direktor E. Mets. Seoses Paul Vardja lahkumisega Vastseliinast puudus muusikaõpetaja ja see andis tunda ka õpilaste isetegevuses. Leonid Eriku tööleasumisega muusikaõpetajana olukord lahenes. Koolis tegutsesid ka eelmise direktori ajal loodud töökojad metalli ja puidu töötlemiseks ning õmblustöökoda. IX-XI klassi õpilased jaotati erialade järgi: loomakasvataja, mehhanisaator, traktorist-masinist. Lisaks sellele hakati õpetama ka masinaõpetust, mis on tänapäeval võrreldav autoõpetusega. Internaadis ühendati kaks magamistuba, kus valmis keemiakabinet. Vaststseliina Keskkooli juures avati kaugõppefiliaal, mis andis võimaluse ka töö kõrvalt keskharidust omandada. Raamatukogus hoiul olevate raamatute arv oli kasvanud 3331. Internaadis elas (seisuga 15. jaan. 1965) 102 õpilast, kõigile võimaldati sooja toitu. 2.septembril 1965.a. anti Võru Rajooni RSNTK Hariduosakonna juhataja käskkirjaga nr.30. Vastseliina Keskkool üle endiselt direktorilt E. Metsalt uuele direktorile Jüri Naaritsale.
Vastseliina Keskkool aastatel 1965 – 1980 (direktoriks Jüri Naarits).
Vastseliina Keskkooli direktori koht jäi 1965.aastal tühjaks. Seejärel pakuti seda kohta J. Naaritsale, kes oli omandanud ajalooõpetaja kutse. Pärast pikaajalist kaalumist võttis ta selle koha vastu. See elus palju näinud ja kogenud inimene tegi kohe asja enda jaoks selgeks ühes, nimelt, et kool ei saa areneda, kui õppetöö käib mitmes majas ja õpperuumid ei vasta enam sugugi aja nõuetele, olgugi et kaader oli kõrgema haridusega, staaêikas ja enamik õpetajaid väga head ainespetsialistid, kelle nõudlikkust ja jagatud tarkust mäletasid õpilased tänutundes veel kõrgkoolis õppideski. Koolis oli olukord raskenenud, puudusid mitmed aineõpetajad, ka õppealajuhatajat polnud. Siiski nõustus sellele kohale asuma matemaatikaõpetaja Elsa Hillep, kes jäi peagi dekreetpuhkusele. Teda asendas pensionil olev Aleksander Linask. Teised puuduvad õpetajad leiti endiste kooli kasvandike hulgast. Võib öelda, et J. Naarits alustas raskes olukorras, vanu haavu parandades. Kool oma 300 õpilasega oli õppetööks paigutatud kolme eraldi asuvasse hoonesse – keskaste kihelkonnakooli majja ja selle vastas olevasse internaati, alg- ja keskkooliklassid alevi teises otsas asuva uue internaadi ruumidesse. Õpetajad ja õpilased pidid nüüd teatud tundideks rändama ühest majast teise. Vastseliina rajooni ühendmisel Võru rajooniga 1959.a. jaanuaris tegi rajooni likvideerimise komisjon ettepaneku: anda 1953. a. ehitatud rajooni administratiivhoone (praegune sanatoorne internaatkool) keskkoolile kasutamiseks. See ei leidnud toetust, sest oli alanud internaatkoolide loomise kampaania. Niisuguse suhtumise juures jäid üldhariduslikud kohalikud koolid halvemasse olukorda. Vastseliina Keskkool oli nagu teisejärguliseks tõrjutud õppeasutus. 1966.a. võeti käsile valge maja kapitaalremont. Vähehaaval uuendati kooli inventari. Muretseti ka pedagoogilise kaadri täiendamise ning tugevdamise eest. Nii võeti kooli tööle noored eriharidusega õpetajad. Praeguseni on sel ajal tööle võetud õpetajatest Vastseliina Keskkoolis hariduse andmist jätkanud: Linda Hanimägi-Potolovskaja, Lea Lõiv-Mändik, Zinaida Hanimägi-Kall ja Juta Salmistu. Õpetajaid oli 22, enamik neist kohalikud. Õppetöö oli vabamaks muutunud, polnud enam ülevalt poolt dikteerimist. Jätkati P. Vardja poolt asutatud poistekoori traditsioone, puhkpilliorkestri ja laste- ning noorte segakoori edasiarendamist muusikaõpetaja Leonid Eriku käe all. Helju Müürsepp alustas rahvatantsu juhendamist. Pioneeri tänava uus internaadihoone ehitati kapitaalremondi käigus ümber õppehooneks. Sinna paigutati kesk- ja vanema astme klassid. Algklassid koos pikapäevarühmaga viidi tagasi valgesse majja. Vana internaat võeti taas kasutusele. Seega muudeti kooli peahooneks endise valge maja asemel hoopis uus internaadihoone. Kütmisprobleemide tõttu tuli õppetöö aeg – ajalt katkestada. Järgnevatel aastatel hakkas õppetöö kvaliteet märgatavalt paranema, tõusis õppeedukus. Õpilased hakkasid edukalt esinema aineolümpiaadidel. Suurenes kõrgkoolidesse suunduvate abiturientide arv.. Keskkooliklasside vahel korraldati kunstilise isetegevuse ülevaatekonkursse. 1965.–1980. aastatel lõpetanutest suur protsent on tööle asunud õpetajatena, arstidena, eraettevõtjatena ja muudel märkimisväärsetel kohtadel. Enamik õpilasi said koos keskkooli lõpetamisega ka amatöör-autojuhiload. 1970. aastatel selgus, et senini ettevõetu ei lahenda ikkagi kasvava ja areneva kooli ruumivajadusi. Nüüd töötas kool juba viies hoones, kahte neist renditi. Nii tõstis J. Naarits 1972/73 aastavahetusel üles uue koolimaja ehitamise hädavajalikkuse. Alles nüüd, 15. aasta möödumisel taotluse esmakordsest esitamisest, hakati abi otsima vabariigi haridusministeeriumi poolt. 1974. a. hilissuvel ilmusid ehitusplatsile ehitajad. 1.sept. 1975 avati uus koolimaja. Avamistseremooniale oli tulnud üle 1000 inimese. Kooli-majas oli jäetud siiski palju tegemata (siseujula, lükandvahesein aula ja võimla vahel, vestibüülide puitparkett.) Nüüd jäi koolist eraldi vaid internaat. Uue koolimaja kõrvale männimetsa rajati liikluslinnak. J. Naaritsa direktoriks oleku ajal, 1970. aastatel tugevnes riigi hariduselus tsensuur ja poliitiline diktaat. Õppetöös oli endiselt tähtsal kohal polütehniline tööõpetus, mille raames õpetati poistele põllumajanduse mehhaniseerimist ja tüdrukutele piimafarmi lüpsimeistri-laborandi eriala. See ei olnud ainult kooli valik, vaid tulenes selleaegsest riigi hariduspoliitikast, mis seostati nn. üldisele keskharidusele üleminekuga ja üldhariduslike koolide õppekasvatustöö ühendamisega kohaliku paikkonna elu- ja tootmistegevusega. Lastevanemate sooviks oli, et kooli lõpetades saaks õpilane ka autojuhiload. Rohkem probleeme oli tüdrukutega, kellele ei meeldinud pakutav eriala. Saadud oskusi ei kasutatud. Värsked lüpsimeistrid-laborandid, kes kõrgkooli sisse ei saanud või tehnikumis õpinguid ei jätkanud, asusid tööle kaubandusse või mujale teenindus- või tootmissfääri. Sel perioodil alustati vastukaaluks põllumajandusele tööd vene keele süvaõppe klassidega. Seal hakkasid õppima põhiliselt ärksama vaimuga tütarlapsed. Oli aeg, kus tunniplaanis oli keskkooliklassidel 11 tundi vene keelt ja samapalju põllumajandustunde. Olgu võrdlevalt öeldud, et momendil on keskkooli õppeplaanis ainult 5-6 tundi võõrkeeltele (2-3 tundi saksa või inglise keelt ja samapalju vene keelt). Veel tuleb ära mainida seda, et kool pidi oma tegevuses juhinduma NLKP ideoloogiast. Nii programmide kui ka õppeplaanide järgi tuli palju aega kulutada nõukogude korra ja valitseva partei poliitika õpetamisele, eriti ajaloos ja ühiskonnaõpetuses. Kahtlemata jäi selle tõttu ühtteist vajalikku õpetamata maailma üldkultuurist. Tagasivaadet tehes peab sedagi ütlema, et kuuekümnendatel ja seitsmekümnendate algusaastail oli parteipoliitika tunduvalt nõrgem, kui seitsmekümnendate teisel poolel. Väga suurt rolli mängis koolis õppeedukuse protsent. Pioneeri- ja komsomolitööl oli suur osa koolide paremusritta seadmisel. Praktiliselt kogu töö ja elu oli üles ehitatud võistlemisele, peaaegu igal alal toimusid nn. sotsialistlikud võistlused. Viisteist aastat Vastseliina Keskkooli juhtinud Jüri Naaritsa tööaastad olid tegevusrohked.
Vastseliina Keskkool aastatel 1980-1994 (direktoriks Peeter Puusepp).
1980/81 õppeaastal õppis Vastseliina Keskkoolis 445 õpilast. Sel aastal toimusid olulised muutused kooli pedagoogilise kollektiivi koosseisus. Direktori kohale määrati Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse insener-mehhaaniku diplomiga lõpetanud Peeter Puusepp, õppealajuhatajaks sai Ene-Külli Lokk ja klassivälise töö organisaatoriks Enn Veri. Direktor Peeter Puusepa tööperioodi iseloomustab veelgi suurema osatähtsuse pööramine põllumajanduserialadele ja üldse koolielu maalähedasemaks muutmine. Õppetöö aluseks koolis oli üldharu õppeplaan. Vaba- ja valikainete tundide arvel õpetati poistele põllumajanduse mehhaniseerimist ja tüdrukutele kodundust ja käsitööd. Kõik, kes soovisid, said keskkoolis edasi õppida. 28. märtsil 1981.a. tähistati kooli 250. aastapäeva. 1983/84 õppeaastal osaleti Eesti Televisiooni poolt korraldatud koolidevahelises mängus “Turniir”. Vastseliina Keskkool saavutas esimese koha ja see oli suureks tunnustuseks väikesele maakoolile. 1984/85 õpeaastal saavutati teine koht. Need saavutused olid õpilaste ja õpetajate hea koostöö tulemus. 1983. aastal rajati kooli ajaloomuuseum. Tähtsal kohal olid koolielus pioneeri- ja komsomolitöö. Hulgaliselt loodi koolis huviringe, milles õpilased võisid oma vaba aega sisustada. 1. septembril 1984. aastal alustas tööd 6.- aastaste laste ettevalmistusklass. Kuueaastaste laste koolikohustuse nõue kaotati 1987. aastal. 1987.aastast alates hakati põllumajanduse mehhaniseerimist õpetama viilhalli ehitatud õppeklassides. 1989.aastal anti koolidele võimalus valida kolme õppeplaani vahel: reaal-, humanitaar- või üldharu plaan. Kooli õppenõukogu otsustas jätkata tööd üldharu alusel. Lõpetati töö vene keele eriklassidega ja õppeplaani ilmusid vaba– ja valikainete tunnid. Samal aastal alustati arvutiõpetusega vaba- ja valikainete tundide arvelt. Mindi üle 5- päevasele töönädalale. 1991/92 õppeaastal algas pidev õpilasvahetus Soome Vabariigis Valkeakoskis asuva Naaka kooliga. Samal ajal saavad alguse Vastseliina valla sidemed Rootsi Kuningriigi Årjängi Kommuuniga. 1992.a. avanes kahel meie kooli õpilasel võimalus õppida kaks nädalat Rootsis. Sel perioodil hoogustus koolis kodu-uurimuslik tegevus. Alates 1991. aastast on igal aastal Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kujunenud traditsiooniks kooli kodu-uurimispäevad. Traditsiooniliseks ürituseks olid alati vastlapäevad, abiturientide nääriballid. Igal aastal on olnud rebaste pidu, kus 11. klass “ristib” uusi kümnendikke. On toimunud ka misteri-, pop-poisi ja -tüdruku valimised. P.Puusepp direktorina pööras suurt tähelepanu kooli majandusliku tegevuse arendamisele, uute õppeplaanide koostamisele ja kutseõpetusele.
Vastseliina Keskkool aastatel 1994 – 2001 (direktoriks Heiki Ojala)
Augustis 1994.a. valiti Heiki Ojala Vastseliina Keskkooli direktori kohale. Heiki Ojala on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia eriala. Heiki Ojala asus läbi viima muudatusi. Ta seadis oma töös eesmärgiks akadeemilise tööõhkkonna loomise. Kool peab saama avatud maailma, see tähendab, et meie õpilasel peab olema võimalus minna mitte ainult reisile välismaale, vaid ka õppima ja ennast harima. Esialgu jätkati keskkooliklassides vaba- ja valiktundide jaotamist ka kutseõppele. Kuna Eesti Vabariik lõpetas kutseõppe finantseerimise ja muudeti oluliselt õpetajatele palga maksmise printsiipe, st. mindi üle nn. pearaha süsteemile, otsustas Vastseliina Keskkooli õppenõukogu 1997.aastal liita keskkooliklassid ning vaba- ja valikainete tundide arvelt suurendati võõrkeelte ja informaatika tundide arvu nädalas. Tähtsamad ettevõtmised H.Ojala direktoriks oleku ajal: Töötati välja kooli põhikiri, muudeti sisekorraeeskirju ja kodukorda. 1993.aastal loodi Vastseliina Keskkooli juurde täiskasvanute täiend- õppeks Vastseliina Vabaharidusselts. Seal on võimalik täiendada end keelte alal, õppida tundma arvutit, saada teadmisi käsitöö ja puidutöö alal. Tegevus toimub õhtuti, töövälisel ajal. 1994.aastal otsustas Vastseliina vald võtta Maailmapangalt laenu ja selle rahaga ehitati Vastseliina Keskkoolile kaasaegne katlamaja. 1996.aastal sai koolimaja A-korpus uue katuse. 1996.aasta sügisel ehitati kooli söökla ühte ossa kohvik. 1996. aasta novembris külastas meie kooli delegatsioon Saksa Liitvabariigi Koblenzi Gümnaasiumi. 1996/1997.aastal uuendati Vastseliina Keskkooli muuseumi. 1997.aasta sügisel ehitati endisesse bioloogiaklassi, raamatukogu kõrvale, lugemissaal. 1997. aasta kevadel sooritasid abituriendid esmakordselt riiklikke eksameid. Kohustuslik oli kolme riigieksami sooritamine. 1997. aasta juunis käivitus õpilasvahetuse projekt Taaniga. Selle raames külastas 20 õpilast Taanit ja taanlased meie kooli.
[sc:AccordionEnd ] [sc:AccordionStart unique_id=”aja_ing” title=”Kooli ajalugu inglise keeles (in english)” ]Vastseliina Schools through ages.
Vastseliina parish (Neuhausen in German) is situated in the south-east of Võru county running as a thin line along the border of Setumaa from the southern border of Räpina parish until Latvia. The development of the Vastseliina parish began in 1626. The schooling of children began with the development of church. The first Lutherian parson was a Finn, Christiem Henrici, who started to work here in 1626. It is possible that there were no parish schools at the time because the whole South Estonia with the exception of towns, belonged into the Catholic Church. So probably the first Lutherian parson was more like a missionary and establisher of the congregation than a regular preacher. We can conclude from the former that there were no schools at that time. The Catholic Church did not develop the public schooling. There were also no orders from the Swedish government on the establishment of parish and manor schools. Vastseliina parish was not Lutherian, we can conclude it from the information in the inspection reports of the church from 1646. It says there that during the year only six people had attended the sacrament. Though the parish school has not been mentioned in these reports, we can assume that there was a parish school here under the Swedish reign According to the words of the former parson of Vastseliina Church, Gustav Masing, the land for Vastseliina church was given by the Swedish government . These lands were usually meant not only to the parson and church clerk but also to parish schools. The oldest church inspection reports from the Russian period tell that there was ¼ ploughland for the parish clerk and ¼ ploughland for school. As those lands were given by the Swedish government we can assume that there was a parish school during the period of Swedish reign. All schools were closed during the Northern War. There is not any certain information on when Vastseliina parish school started to work during the Russian period. It is known that Vastseliina school is one of the oldest in the Võru county. It started to work in 1729 or 1730 in the farmhouse of Vastseliina church clerk. The basis of this assumption is a document found in the Latvian History Archives in Riga. The document was drawn in 1736, 10. January in the location, during the church visitation. It is in Lower German and the school is named there as Neuhause school as Vastseliina parish was known under that name. It says in the document that the children are taught by Kersen who has been doing it for six years. There were 22 pupils at the school. This information became known only in the 1970s. During the republic of Estonia, in 1937, the 200th anniversary of the educational life was celebrated. Johannes Saarniit, the headmaster of the school at that time, wrote for the occasion a booklet – Vastseliina Elementary School 1737 – 1937. The next 250th anniversary was celebrated in the spring of 1984. The celebration based on the document found in the Latvian History Archives. We believe that the beginning of giving education in Vastseliina parish goes back into the Swedish period, about the 2nd half of the 17th century, but so far we have not managed to find any documents in the archives to prove it. In the summer of 1998, when preparing for the educational conference, was found that there is a document in the Latvian History Archives with the information from the church visitation on 17. January, 1725, claiming that Martin Mehlson was at that time the teacher in Vastseliina and Jahn Kersten was the church clerk. So we can tell with certainty that there was a school in Vastseliina in 1725. It is quite certain that if we go on examining these documents even in further detail , we will see that the beginning of giving education in Vastseliina goes back as far as the last decade of the 17th century. At present it is only a guess. There is a documented proof that the giving of education began in 1725 and so in 2000 we can celebrate the 275th anniversary of giving education in Vastseliina with erecting a stone at the present schoolhouse. In 1702 – 1709 pastor Timmermann worked in Kambja. As there was a school already, it is quite possible that on his return from Sweden in 1722 to Vastseliina, he either established a school here or continued to work in the school. He worked as a parson until his death in 1729.
Some facts of interest on the educational life in Vastseliina
1725 – 1944
1725 Martin Mehlson works as a teacher in Vastseliina, Jahn Kersten is the church clerk 1736 There is a church clerk school (Kirchspielschule) in Vastseliina with 22 pupils. In 1735 a house with a barn was built for the church clerk , in one of the rooms the lessons took place. 1765 There is one Church school 1766 – 1767 In winter some village schools were founded in Vastseliina parish, but the number of pupils was extremely small as no books could be given them. 1774 – 1777 There is one Church school in the parish with 59 pupils, 6 manorhouse and village schools with 182 pupils at schools 1780 – 1790 Vastseliina parson would like to have much more schools in the parish. 1784/85 There are 6 manor and village schools and 1 church school. 1785/86 There are 8 manor and village schools. The conditions were unsatisfactory in 4 of them. The most certain examples /data on the children’s knowledge of reading and writing come from Vastseliina parish school. According to the information from parson Marburg, writing was begun to teach at the beginning of his career in vastseliina in 1782. Twelve boys were accepted to school and in addition to religion study, singing and reading they were also taught writing and calculations. The visitation report shows that writing was taught at school and also examples of written texts by 9 boys are added. These nine notebooks are known to be the first among the like and they were made from the paper produced in Räpina Paper Factory Georg Gottfried Marburg (1755 – 1835) came from Germany, he studied at the Leipzg University. In 1777 he came to Riga, later he came to Tartu. He was for a longer period the parson in Vastseliina and later in Rõuge. He published study books for religious study and other books on the topic of religion. His book Ma-rahwa Laste-Kaswatamisest 3,(1797) (On the Educating of Children of the Country People) deserves a lot of attention. In the book he gives reason for the necessity of education, showing the benefits of school education over tutoring at home. He gives advice to the parents on giving practical education and reprimands parents who let their children grow up as if they were some animals. He also advised to respect those above one, parents and laws as well as to fill the obligations one has before the manor and the king. This publication may be considered the first pedagogical book in the Estonian language. 1806 The crops failed and Vastseliina church assembly gave up opening a parish school. They made do with the already existing village schools at village and manor schools children were taught mainly reading and religious study. Children were taught to write only in Vastseliina parish, under the tutorship of Marpurg , who belonged into the generation of more rational theologians. In the winter of 1809 – 1810 writing was taught to 21 pupils in nine manorschools out of ten. In the 19th century the publication of special school readers and study books in different subjects was begun. It shows the spread of the enlightenment into Estonian country schools .The first school reader that was in the South-Estonian language was published by Georg Gottfried Marpurg , the Vastseliina parson, in 1805. The script of the book won an award at a contest and the schooling committee at the university suggested to used it as a study book at schools The first part of the book introduced a child with the surrounding nature of his home. The second part gave a survey of Livonia, Estonia and Russia. Also continents and more important European countries were introduced in this part . some explanations were given on the surrounding natural phenomena.(wind, clouds, rain, snow, etc) The third part of the book taught arithmetic. There was also an overview of the measure units and monetary system used in Russia. The last part of the book gave stories for reading and some agricultural advice, e. g. how to treat one’s animals, how to grow potatoes. There some educating stories, riddles and proverbs, the beginner course in arithmetic and an example of writing. This reader was an original handbook paying attention to different needs of students and teachers. As it was in the South Estonian dialect it could spread only in Tartu and Võru region. It was a universal study book which gave information on different subjects. 1851/52 there were 948 children studying at home in Vastseliina parish. 100 had to go to school, but none of them went to school all the winter long. 1819. The Farmer’s Act from that year said there had to be a parish school in every parish with 2000 inhabitants. The church assembly decided to open a school in 1833. 1862 A house for the school and church clerk was built. 1879 There was a decision to build a house for the parish school, the building work took place 1881 – 1883. 8. October, 1887. Aleksander Undritz began to work in Vastseliina. He worked here until his retirement in 1930. (A. Undritz 9. April 1866 – 29. Nov 1933) 1919/20 The school was renamed the higher elementary school, the school formed the 5-7 year of elementary school. According to the laws by the Constituent Assembly in 1920, all elementary schools were changed into 6-year schools. The first four classes were compulsory to everyone, the last two, 5th and 6th were optional until 1930. They were called the higher grade of the elementary school. The former parish schools were changed into 5 –6 –year schools. 1930 Johannes Saarniit was named the headmaster of the elementary school. During the war J. Saarniit left Vastseliina.
Vastseliina 7-year Incomplete Secondary School.
This school started to work on 5 October, 1944 and the headmistress was Valentina Zopp.
Vastseliina Secondary School 1947-1954 (headmaster Aleksander Linask)
According to the historical information the schooling in Vastseliina began in the 18 century. It has been possible to get secondary education since 1947. During the years school has been an educational source of the environment. Up to the present 1183 young people have got secondary education in Vastseliina Secondary School. In 1947 the incomplete Vastseliina Secondary School was changed into secondary school. School worked in the so-called white schoolhouse, in the old parish schoolhouse left from the war. In 1950-1960 the school worked in two shifts, because the number of pupils increased. The schools development has been during the years relatively peaceful. The first headmaster was Aleksander Linask and the deputy head was Georgi Pet?nikov. There were 48 teachers , 33 women and 15 men. At that time it was often decided on people after their social origin. Time decided and dictated cruelty of people’s actions. The possibilities to decide for oneself were small. Teachers were also too different in their preparation. The number of pupils was suitable for a rural school. The desire to learn was great, both for students and teachers, because teachers did not have higher education and they decided to get higher education by correspondence. The relationship between students and teachers was very good. School life was hard and complicated. In the evening the work took place under paraffin lights. In March 1951 the school got electric light. School’s headmaster and teachers were occupied with a lot of social duties. Teachers started to take part in farm-works. The three first classes in Vastseliina Secondary School were very successful. It is proved by the efficiency of the people who finished these classes. Amongst them there are philosophers, historians, cultural persons, teachers and good working people. Most of them are now retired. Exams took place in spring and in autumn. There wasn’t any gym or sportsground, but school, district, town and republican competitions were carried out. Students were absent from school because of illness and lack of clothes and footwear. Pupils went to school on foot or stayed in the hostel. There was a library with 1225 books. There wasn’t kitchen at school, only tea was offered. In 1950 a hostel was built across the school house, there were three rooms. Only girls lived there. In 1953 a new hostel was built there were 100 places. Under headmaster A. Linask strong base was formed to Vastseliina Secondary School. During his time there were very good teachers and strict discipline. School economic situation recovered. 59 young people got secondary education. The beginning of Vastseliina Secondary School was great. Everyone had to contribute – teachers, students, parents. Vastseliina Secondary School was a big step in the development of the region.
Vastseliina Secondary school during 1954-1956 (headmistress Irene Einsen).
In 1954 Irene Einsen became the headmistress, because A. Linask didn’t have higher education.
Vastseliina Secondary school during 1956-1963 (headmaster Paul Vardja).
Paul Vardja came to work in Vastseliina Secondary School in 1951. He had elementary classes teacher’s education and he had graduated from the department of education in Tartu University. In July 1956 he became the headmaster of Vastseliina Secondary School. He worked there for 7 years. School remembers that period as a very active one. Watchwords: sport, music and activity. On this period there were 48 teachers in the school, 36 women and 12 men. Since 1959 there was a students enterprice in the school. There was a shop in the school, where students could buy school supplies, cookies and hot food. Students worked as sellers. Students arranged trips with the money they earned. In 1960/61 compulsory 8-year education was established in Vastseliina Secondary school. In 1961/62 production training was introduced. The speciality was the mechanisation of agriculture. In 1962 building work began at Kirikumäe Lake was, where students wanted to build an eating place for pioneers camps. In 1962/63 production room was furnished into the Vastseliina community centre. The same year the work of the students’ enterprice was finished. In sports pupils went in for skiing and volleyball. Teams took part in republican competitions. Volleyball square was made in the forest, later a roof was built over it. There was a mixed choir in the secondary school. Songs were chosen from Estonian classical repertoire. There were also female and mall bands in Vastseliina. In May 1959 the boys choir won at the republican song competition, next year they got second place. Working conditions where very difficult. There wasn’t enough room in the school house. Studies took place in two shifts. There weren’t rooms for teachers and the headmaster. School hostel, opposite the White schoolhouse, was rebuilt for teachers’ apartments. Workhouse for metal-and wood works was constructed, sewing machine was bought. Library had grown bigger than ever before. The students of that period are described as strict and undemanding. Economically people where in very poor condition. The young were disciplined, hard-working and wanted to learn. Teachers valued students’ diligence and willpower. Paul Vardja has said in 1997: “At that time young people were very diligent, but nowadays young are more open and have understanding of life. Who had a little capacities, those got on very well.” Many school-leavers of this period are now in leading jobs. Several are working in share hold companies. Some are farmers and several have chosen teaching career. Some alumni are working in Vastseliina secondary school. In addition to the school students got general knowledge program from working on farms, because one of the subjects was manual training lessons. Besides that students had work practise in spring and autumn on collective farm. The school leavers got into the University very well. Students had more freedom, than they had when Linask was school headmaster. Paul Vardja was a headmaster, who was against senseless prescriptions. He refreshened culture life in school as well as in Vastseliina borough.
Vastseliina secondary school 1963-1965 (headmistress Elsie Mets).
In 1963 became Elsie Mets the new headmistress. There were 29 teachers. The main attention was on individual work. There were teacher’s self-improvement seminars, lead by E. Mets. When Paul Vardja left Vastseliina there wasn’t a music teacher any more, but the situation settled soon, new music teacher Leonid Erik came to work. Metal-, wood-and-sewing classes went on working. Secondary school students were divided by speciality: farmer, tractor driver, machine-operators etc. Two bedrooms were joined in the hostel to have got a chemistry lab. Evening school began its work in Vastseliina secondary school, where working people got secondary education. There were 3331 books in the library. 102 students lived in the school hostel (15 January, 1965), students got hot food in the hostel. On 2 Sept, 1965 E. Mets left and Jüri Naarits became the new headmaster.
Vastseliina Secondary School during 1965-1980. (Headmaster Jüri Naarits)
From 1965 the headmaster of Vastseliina Secondary School was Jüri Naarits who had education in history. School didn’t have some teachers for a while, but that problem was quickly solved. We can say, that Mr Naarits started his work in a very bad situation. Schoolwork took place in three different houses and it was quite complicated. Students and teachers were like tourists. The repairing of White house (schoolhouse) started in 1966 and more educated and young teachers came to Vastseliina. Today we have: Linda Hanimägi (Potolovskaja), Lea Lõiv (Mändik), Zinaida Hanimägi (Kall) and Juta Salmistu. There were 22 teachers in the school and most of them lived in Vastseliina. Their work started boy’s choir, wind instruments orchestra, youth-and children choirs and Helju Müürsepp started with a folk dance group. From 1966/67 the academic progress has increased. Students were successful at different competitions. Many of the school-leavers during 1965-1980 became teachers, doctors, businessmen etc. In 1970 school’s work took place in five different houses and two of them were rented. The new schoolhouse was opened on 1 Sept, 1975. Most of the school- leavers got drivers’ licence, but girls were not interested in it. At that period Russian biased classes started working and girls loved it. Academic progress and pioneer work were very important at school. All the work was based on competition. Those 15 years, when Jüri Naarits was the headmaster of the Vastseliina Secondary School, were active.
Vastseliina Secondary School in 1980-1994 (headmaster Peeter Puusepp)
There where 445 students in the Vastseliina school. Important changes took place among the teachers. The headmaster was Peeter Puusepp, head teacher was Ene-Külli Lokk and Enn Veri took care of out of school activities. Peeter Puusepp paid more attention to agriculture. Boys learned agriculture and girls manual work. All, who wanted, could study at secondary school. On 28 March, 1981 school celebrated its 250th anniversary. In 1983/84 schools team took part in a TV quiz “Turniir” and won the first place. It was a great honour for a small school. In 1984/85 the schools team got the second place. In 1983 the school’s history museum was opened. On 1 September, 1984 a 6-year-old kids preparation class started working. In 1989 computer class was opened and school week became 5 days long. In 1991/92 students exchange between Vastseliina and Naaka school in Finland started. In 1992 two of our students went to study in Sweden for two weeks. The conference on the research of local history is held since 1991. Its an annual event that take place before the anniversary day, of the Estonian Republic. Every year is freshmen’s night. Puusepp paid much attention to the development schools economy, to working out schools curriculum and vocational education.
Vastseliina Secondary School from 1994 up to the present (Heiki Ojala is director).
Heiki Ojala was chosen the headmaster of Vastseliina Secondary School in August 1994. Heiki Ojala has graduated from Tartu University and he has got a diploma in psychology. H. Ojala made changes. His aim was to make the work more academic. Students must have possibility to go abroad not only on a trip but also to study. In secondary classes free- and optional classes were given to production training. In schools money is divided per students. Vastseliina Secondary School’s staff decided to join secondary classes and enlarge the number of lessons of foreign language and computer science. Director H. Ojala´s most important enterprises: school’s statute was worked out and changes were made in the house regulations. In 1993 Vastseliina Adult Education Society for complement study was created at Vastseliina Secondary School. There is possibility to study languages, computer, handwork and wood processing. The courses are working in the evenings. In 1994 Vastseliina parish decided to take a loan from the World Bank and a contemporary boiler-house was built for Vastseliina Secondary School. In 1996 the schoolhouse got a new tin roof. In Nov 1996 teachers from Koblenz grammar school in Germany visited our school. In 1996/1997 Vastseliina Secondary School’s museum was renovated. In autumn 1997 the former biology class was built into a reading room. Computer classes were widened. School has contemporary computers. In 1997 Vastseliina Secondary School was connected to Internet. In June 1997 a joint project with Denmark Students was carried out, 20 Danish students visited Estonia. In spring 1997 school-leavers took national final exams. They had to choose three state exams. There are friendship and students’ exchange programmes with a Valkeakoski school in Finland and Arjangi Kommunty in Sweden, Petseri and Ape school. In 1994 the students’ council was called for first time with the aim to give students possibility to take part in working out the ideas how to make the school life more interesting. There is a newspaper “Kooli Teataja” edited by students. The tradition of “Krabide ristimine”, a party for school-leavers, was begun. There are different hobby- clubs in the school: dancing club, boys´ wood-processing, boys´ basketball, volleyball, boys´ choir, children’s choir, and folk dancing clubs. Annually, before the anniversary of the Estonian Republic, a conference on research of local history is held. At the conference students speak of their research papers. These works are taken to the school museum. The school is member of B. G. Forselius Society. On Nov 1997 alumni and teachers gathered to school to have a party and celebrate the 50th anniversary of Vastseliina Secondary School. The Ministry of Education of Estonian Republic has worked out a new state curriculum. The 4th, 7th and 10th classes started in 1997/98 the studies according to the new curriculum. The school must work out its own curriculum.
Vastseliina Gymnasium.
According to the law of the Basic and Secondary school of the Estonian Republic, the name of Vastseliina Secondary School was changed intoVastseliina Gymnasium on 1st Sept, 1998. A new flag and a logo were designed for the school. Renaming of the school was not just relabelling the school. It also meant a change in the ways of educating pupils. In 1997 the first classes of the lower secondary school level were opened. It gave the possibility to start teaching at different level of complexity. The pupils had the right to move from one level to another according to their results in studying and their own wish. During these three years pupils and their parents have confirmed the necessity of this kind of educating. There are working two groups for children who need additional help in learning. Meetings for children who are coming to school in autumn and their parents also take place regularly. It has become a tradition in the Gymnasium part of the school to write research papers on the history of local region or people. Since 1989 the research has undergone several stages of development .A lot of interesting material has been collected and more than 200 hundred research papers have been compiled. Several works have been published. In 1999/2000 the pupils of the 7th form also started writing research papers under the title Estonian Family and Home in the 20th Century. On 8.December Vastseliina Gymnasium got the direct connection with Internet (64kb). From 1999/2000 all school levels are working according to the national curriculum adopted in 1996. There are going on partnership and pupils’ exchange programmes with a Valkeakoski school in Finland and Årjäng Commune in Sweden. Together with Misso Gymnasium we have given humanitarian aid to Petseri 3rd Secondary School in Russia. With the participation of 6 countries (Greece, Lithuania, Norway, Finland, Sweden and Estonia) COMENIUS 1 project is being carried out. Vastseliina Gymnasium is acting as a co-ordinator. A joint work on the research of local history, environmental problems and ANT (alcohol, narcotics and tobacco) will be carried out. In 1998 a new room for children who have to stay to school for longer hours, was redecorated. The whole project cost 70 000 kroons. At the same time the building of cloakroom was started. In the framework of saving energy the windows of the classrooms on the second floor were changed. (150 000 kroons) In June, 1999 the school’s canteen was renovated.(1.1 mill. kroons) In the primary school )0 per cent of the pupils have adjustable chairs. The renewal of blackboards and lightning of the classroom still goes on. In the plan of development of the Võru region, 5 million kroons have been meant to invest into the development of Vastseliina Gymnasium in 2003.
[sc:AccordionEnd ]