9. Rahvusvaheline Maarahva Laat.

9.1. Kuidas tekkis mõte laada korraldamiseks?

Valla arengukava koostamiseks ja uute ideede leidmiseks otsustati korraldada mõttetalgud. Maaeluarengu Instituudi teaduritega koostöös valiti Vastseliina valla elanike hulgast mõttetalgutel osalejad. Ühe töörühma poolt pakuti välja idee organiseerida vallas midagi sellist, millest kasvaks välja traditsioon. Leiti, et selleks võiks olla midagi laadataolist ja kindlasti peaks olema see üritus seostatud mingi kohaliku legendiga. See mõte fikseeriti ka valla arengukava projektis. Neil mõttetalgutel ei osatud leida vastuseid küsimustele, kust saada selleks raha ja kes peaks seda organiseerima. Mõne aja möödudes korraldati Võru Maavalitsuse poolt valdade vahel konkurss laada korraldamise õigusele. Seekord pärines idee Võru Maavalitsuse regionaalarengu ja välissuhete osakonnast, sõprusmaakonnast Värmlandist Rootsis ja Võru Maanaiste Seltsilt. Esialgu otsustati korraldada käsitöölaat ja konkursi võitis Rõuge vald. Kuna kahe kuu möödudes ei saanud vald oma projekti valmis ja ei suudetud luua ka laada korraldamise meeskonda, otsustati laada korraldamine anda edasi Vastseliina vallale, millega ka kohapeal nõustuti. Eesotsas Vastseliina vallavalitsusega ja Teisipäevaklubiga valmis laada korraldamise projekt kahe nädalaga. Projekt kasvas töö käigus palju suuremahulisemaks kui esialgu arvati. Kuna millegi taolisega varem ei oldud tegeldud, tundus esialgne asjaajamine nagu jäämägi, millest ainult tühine osa näha – palju jäi nähtamatuks ja teada ainult tegijaile.

Eesmärgiks seati:

* elustada sidemeid lähemate ja kaugemate naabritega
* edendada ettevõtlust, luua äri- ja infokontakte
* teha koostööd erinevate firmade, institutsioonide ja maakondade vahel
* arendada turismi ja taluturismi
* luua kultuurikontakte
* teadvustada Vastseliinat ja Võru maakonda Eestis ja väljaspool Eestit

Laat pidi andma tõuke ettevõtluse arendamiseks ja panema aluse Ida ja Lääne kontaktide tekkele. Kõige raskem oli laada korraldamiseks rahade saamine. Kõik oli alles uus, puudusid kogemused, laada organisaatorid pidid ennast ja ürituse vajalikkust korduvalt tõestama kõik- võimalikes ametiasutustes ja organisatsioonides. Projekt esitati Eesti Vabariigi Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalarengu Ametisse. Pidev Tallinnas käimine ja ürituse tähtsuse selgitamine leidis Tallinnas lõpuks poolehoidu ja sealt eraldati 60000 krooni rahvusvahelise seminari korraldamiseks.

Lisaks saadi veel rahasid:

* Vastseliina Vallavalitsus 15 000 EEK-i
* Meremäe Vallavalitsus 5 000 EEK-i
* Misso Vallavalitsus 3 000 EEK-i
* Haanja Vallavalitsus 3 000 EEK-i
* Võru Maavalitsus 5 000 EEK-i

Lisaks sellele olid veel peasponsorid ja sponsorid. Mõned firmad lubasid eelläbirääkimiste käigus anda korraldajatele oma toodangu müügist saadava hinnalisa. Korraldava komitee koosseis: Ivar Traagel, Aadu Ojamets, Ain Moor, Urmas Juhkam, Ingrid Välbe, Susan Weizenicker, Katre Ojamets, Viivi Olesk, Mati Käärd, Mainer Järvelill, Jaak Madismäe, Lea Traagel, Rainis Ruusmäe, Uno Ruus, Ardi Paur, Raul Tohv, Siiri Allik (Laur), Heiki Ojala. Igale toimkonna liikmele oli antud kindel ülesanne, mille eest tuli neil vastutada. Laadaks valmistati infobülletään ajakavaga, millesse lisati reklaami Võrumaa vaatamisväärsuste ja firmade kohta.

Korralduskomitee ülesanded olid:

* leida koht laada korraladamiseks
* organiseerida majutamine
* laadaplatsi ettevalmistamine
* kultuuriürituste ja meelelahutuste korraldamine
* laadaplatsi müügikohtade väljajagamine
* külaliste toitlustamise organiseerimine
* korra tagamine ürituse ajal
* seminaride läbiviimine

9.2. Rahvusvaheline Maarahva Laat 16. - 18. juuni 1995. a.

Laadaplatsiks oli planeeritud alevi keskel asuv staadion ja park. Staadionil paiknesid tasulised müügikohad ja pargis kauplesid käsitöömüüjad, kellelt müügikoha eest tasu ei nõutud. Kogu laada ajal toimusid ööpäevaringsed kultuuri-, spordi- ja meelelahutuslikud üritused. Kultuuriüritused toimusid Vastseliina Sanatoorse Internaatkooli esisel platsil ja kultuurimajas. Alev suleti laada ajaks liikluseks. Sõidukitele olid parklad Vastseliina Keskooli juures. Korraldajate sooviks oli kõik hästi teha, et iga laadaline tunneks laadast rõõmu. Seda ka majutamise osas. Oli võimalik ööbida telgis, kämpingus “Wälla”. Kohad olid reserveeritud ka hotellis “Kubija”. Veel oli võimalus üürida mugavustega kortereid Vastseliina alevikus. Sadakond kohta oli koolide internaatides. Ööbimisvõimalusi pakkusid ka turismitalud.

Laadajärgselt analüüsiti tehtud tööd ja leiti,et:

1. müügil oli liiga palju tavalist turukaupa, mida võib osta kõikidelt turgudelt
2. palju oli odavat Poola kaupa, kuid see oli ju maarahva laat
3. rohkem sooviti seda kaupa, mis on seotud loomade, aia- ja koduga
4. paljud tulid laadale kindla sooviga osta mõni loom, kuid loomi oli müügil vähe
5. rohkem oleks võinud olla kodulinde

Talunike arvates oleks pidanud neid kaupu, millega kaupleb ja mida vajab maamees, müüdama laada peaväljakul. Loomad jäid nii kaugele, et igal taluperel ei jätkunud aega, et neid vaatama minna.

Osalenud firmade arvamused:

1. kuna laat oli nimetatud rahvusvaheliseks, loodeti näha suuremat rahvusvahelist osalust ka kauplemises ja näitustel
2. rohkem oleks võinud olla tegevust lastele
3. laadainfo oleks võinud olla operatiivsem

Heast küljest märgiti:

1. firmadele meeldis laadaplatsi avarus
2. rikkalik isetegevusprogramm
3. Meremäe keraamikute tööde müük ja toodete valmistamine kohapeal
4. meeldisid käsitöönäitused
5. reklaam oli piisavalt varajne
6. arvati et organisatsioonilise poole pealt oli laat ladusalt korraldatud
7. turvalisuse eest kandsid hoolt politsei, mitukümmend kodukaitsjat koos valvekoertega

Seminarid toimusid Vastseliina Keskkoolis.

Rootsi poolt korraldatud seminarid:

Multimeedia-kompuutersüsteemid
Taluturism Ökoloogiline metsakasvatus (näitus)
Lambanahkade töötlemine ja kasutus
Teabetoad valdades

Eesti poolt korraldatud seminarid:

Seemnekasvatus
Lambakasvatus Eestis

Seminarid ei õnnestunud, kuna samal päeval toimus palju teisi üritusi ning info oli puudulik. Vastseliina Rahvamajas oli maalikunstnike Valdur Ohaka ja Peeter Kaasiku, klaasikunstniku Ivo Lille ja fotomeistri Toomas Kaasiku tööde näitus. Pargis õpetati rahvapärase käsitöö tegemist, selgitati välja parimad õlle- ja sõirameistrid. Laada pealaval esinesid taidlejad, kaugemateks külalisteks olid folkloorigrupid Pihkvast ja Aluksnest, kannelt mängisid Egon Luhtmaa ja Harri Lindmets, akordioni Elmar Ruusamäe, esines kuperjanovlaste puhkpilliorkester. Arvatakse, et laadal käis 50 000 külastajat. Välja oli müüdud 120 müügikohta.

9.3. Rahvusvaheline Maarahva Laat 15.-16. juuni 1996.a.

Korraldajad arvestasid sellega, et :

* Laat on rahvusvaheline
* See on maarahva laat
* See on Rahvusvaheline Maarahva Laat

Selleks:

Arendada koostööd vallas, maakonnas, vabariigis ja välisriikides (Venemaa, Läti, Leedu, Rootsi, Soome) samadel tasanditel konkreetsete projektide alusel

* Leida võimalused kultuuriprojektidele
* Leida võimalused sõnade maarahva laat õigustamiseks. Kaasata talunikud ja taluliidud

14.juunil 1996 korraldati rahvusvahaline kontaktseminar delegatsioonidele 10 maalt: Rootsi, Soome, Ungari, Venemaa, USA, Leedu, Läti, Poola, Austria, Taani. Seminaril arutati regionaalarenguprobleeme, kaubandusküsimusi Ida ja Lääne vahel, erinevate koostöövormide võimalusi. Kontaktseminaril osalenud sõlmisid koostöölepingu. 15.juunil 1996.a. toimus avatseremoonia. Sellele järgnesid kontsertprogrammid, näitused, seminarid, loomade näitused, võistlused, kauplemine. Võru Taluliit korraldas konsultatsioone, näitusi ja konkursse. Päev lõppes simmaniga Vastseliina lossivaremete juures pargis. 16.juunil 1996 jätkusid eelmise päeva üritused, lisandus minikross. Tundub, et komisjoni tegevusse kaasati need inimesed, kes olid huvitatud Vastseliina arengust ja kes olid valmis andma palju oma vabast ajast, et teadvustada Vastseliinat ja Võru maakonda nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

Talupidajate Liit pakkus:

* tõuloomade müüki ja näitust
* sõira ja musta maaleiva tegemise konkurssi
* erialast õppematerjali ja kirjandust, jagati tasuta nõuannet põllumajandustootjatele
* võimalust sõlmida nõustamislepinguid
* infot taluturismi kohta
* müügiks talukaupu, erinevate konstruktsioonidega ristpalkmaju
* autasustati maakonnatalude heakorrakonkursi võitjaid
* kohalike maanaiste seltside poolt omavalmistatud talutoidud, käsitöö

Loomad olid toodud laada keskväljaku äärde. See andis juba märku, et tegemist oli maarahva laadaga, sest pillihelide sekka põimus ka loomade häälitsusi. Tundub, et 1996. a. laadal suutis Talupidajate Liit pakkuda rohkem kui eelneval aastal. Veel oli märgata, et laada peaväljakul oli rohkem müügikohti kodumaisele toodangule ja maainimest huvitavatele kaupadele. Suur valik oli istikuid, vitspunutisi, osta sai seemneid ja taimekaitsevahendeid. Müüjad püüdsid iga hinna eest oma kaupa reklaamida. Kultuuriprogramm oli tihe. Esinejaid jätkus kõikjale. Laadal toimus rammumeeste võistlus, sangpommi tõstmine ja köievedu. Motospordihuvilisele oli motokross, autoralli. Veel toimusid loomanäitus ja oksjon, kus müüdi maaleiba ja sõira. Laupäevaõhtusel simmanil esinesid Kili Lõõtspilliklubi Rootsist ja Viljandi ansambel “ Untsakad”. Rahvamaja aias oli avatud laste “Mängula”- kohvik, batuut, toimus kiviplaatidele joonistamise võistlus. Avatud oli käsitöönäitus ja kunstinäitus:Ivo Lill (klaas), Tõnu Tamm (maal), Ruth Treimut (keraamika).

9.4. Rahvusvaheline Maarahva Laat 20. – 22.juuni 1997

20. juunil toimus rahvusvaheline kontaktseminar üldnimetuse all – Maaelu. Seminari raames töötas kolm töögruppi:

1. Taluturism
2. Ühiskondlike organisatsioonide roll maaelu arendamisel
3. Marjakasvatus

Seminarid viisid läbi Võru Maavalitsus, Võrumaa Talupidajate liit, Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Vastseliina Vallavalitsus. Mitmed Eesti maapiirkonnad on tühjenemise ohus, kuna noored ja ettevõtlikud inimesed lahkuvad maalt. Töökohtade arv, eriti põllumajanduses väheneb. See pidurdab nende piirkondade arengut. Tuleb leida võimalusi, ettevõtluse ja tootmise arendamiseks, kasutades ära kohalikke võimalusi ja toorainet. Seminaril käsitleti taluturismi arendamise võimalusi ja anti nõuandeid marjakasvatusga tegelemiseks. Igal laadal on nn. külalismaa päev. 1996.aastal oli selleks riigiks Ungari Vabariik ja 1997. aastal Vene Föderatsioon. 20.juunil korraldati koostöös Pihkva oblasti Kultuuri- ja Turismi Komiteega, Pihkva oblasti Kaubandus- ja Tööstuskojaga ühine kontaktseminar. Seal tutvustasid ennast Pihkva oblasti turismifirmad ja ettevõtete esindajad, eesmärgiga luua uusi koostöösidemeid. Seminar lõppes ansambel “Ananass”(Pihkva) kontserdiga kaubanduskeskuse esisel platsil. Rahvamajas oli avatud Pihkva kunstnike tööde näitus, välja olid pandud keraamika, batika, gobelään, nukud, juveelid, sepised ja maalid. 21.juunil 1997.a. sõlmiti koostöö raamleping Vastseliina kontaktseminaril osalenute vahel. Selle eesmärgiks oli koostöö abil süvendada oma rahvaste partnerlusel põhinevaid sidemeid, pidades silmas riikide suveräänsuse ja vastastikuse kasu põhimõtteid ja võttes arvesse ühist huvi edendada oma piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset progressi. Leping näeb ette kohtuda kord aastas juunikuus Vastseliinas. Seal pannakse paika prioriteedid järgmiseks aastaks. Antakse välja Rahvusvahelise Maarahva Laada Aastaraamat. Lepingule kirjutasid alla Võru Maakond, Vene Föderatsiooni poolt Pihkva oblast, Ungari Vabariigi Hevesi Maakond, Läti Vabariigi Aluksne ja Balvi rajoon, Rootsi Kuningriigi Värmlandi maakond ja Poola Vabariigi Suwalki vojevood. Rahvusvahelisel Maarahva Laadal osales 8 välisriiki. Laada eelarve 1997. aastaks oli 289 903EEK-i ja kulud 279 994EEK-i. 21.-22. juunil 1997.a.toimus kauplemine, kultuuriprogrammid, näitused ja meelelahutus kogu perele. 21. juunil toimus veel minimotokross ja simman. Tantsuks mängis Väikeste Lõõtspillide Ühing. Laadal osales 147 firmat. Laada ajal pakkus Võrumaa Talupidajate Liit põllumajanduslikku nõuannet ja kõike maaeluks vajalikku. 21.juunil külastas Rahvusvahelist Maarahva Laata Eesti Vabariigi president Lennart Meri koos abikaasaga. 22.juunil esinesid laadal vene folklooriansambel “Skaz”, kultuurigrupp Jaroslavlist.

1997.a. laada kokkuvõtteks leidis korralduskomitee, et:

1. Raadio Ring ei suutnud operatiivselt infot edastada
2. Seminaride läbiviimisel puudus vajalik koostöö Võru Maavalitsuse, Teabetoa ja laada korraldajate vahel.
3.Vajaka jäi käsitööga kauplejatest
4. Kontaktide õhtu õnnestus – tänu Jaak Leimanile
5. Teha selgeks, kas see on Vastseliina valla laat või Võru Maavalitsuse laat.

Arutelu käigus jõuti järeldusele:

1. Laadast peaks Vastseliinale tulu tõusma
2. Raadio Ring = 0, võtta parem infomees ja tellida korralik võimendus
3. Oleks hea, kui laada korraldamiseks oleks kindel riigieelarveline osa.

19.-21 juunil 1998.aastal saab Võrumaal teoks juba IV Rahvusvaheline Maarahva Laat, mille korraldajaks on Vastseliina vald koostöös Võru Maavalitsuse, Omavalitsuste Liidu ja Taluliiduga. IV Rahvusvahelisel Maarahva Laadal on pearõhk asetatud käsitöömeistritele, kellele korraldajate poolt püütakse luua soodsad tingimused.

Maris Künnapuu 12.klass

Kasutatud kirjandus:

1. Rahvusvahelise Maarahva Laada dokumentatsioon.
2. 1995, 1996, 1997.a. laatade bukletid
3. Künnapuu, M. Rahvusvaheline Maarahva Laat.Käsikiri. Vastseliina, 1997.

Suulised andmed:

Ivar Traagel, Lea Traagel, Raul Tohv.