Õppekorraldus I kooliastmes

I kooliaste hõlmab 1.-3. klassi.

Igas klassis toimub õpetamine kindla ainekava alusel. Selle koostab õpetaja riiklikust ainekavast lähtuvalt.

A - võõrkeele õpetamist alustatakse 3. klassist alates. Selleks on kas inglise või saksa keel.

I kooliastmes on vaja arvestada 3 pädevusrühmaga.

1.      suhtluspädevused

2.      pädevused väärtushinnangutes (suhtumised hoiakud)

3.      tegevuspädevused, õpioskused (vaatlus -, võrdlus -, lugemis-, kirjutamis-, kuulamis-, arvutamisoskus).

Hindamisel lähtume eeskätt hindamise alustest (HM määrus).

Hindamine ehk hinnangu andmine algab 1. klassis sõnalisest hinnangust. Klassitunnistus numbriliste  hinnetega antakse 1. klassis  I poolaasta lõpus (jõuluvaheaeg).

Iga õpetaja peab õppeaasta alguses tegema teatavaks õpilasele aine hindamissüsteemi ja seda süsteemi täpselt täitma. Hindamise ja hinnangu andmise aspekti tuleb selgitada ka lastevanematele. Tunnis tuleb enam rõhku pöörata suulisele küsitlusele ja hindamisele, et arendada õpilase esinemis- ja väljendusoskust. Ebaõnnestunud arvestustööd on võimalik uuesti sooritada õpetajaga kokkulepitud ajal.

Õpilase üleviimine järgmisse klassi toimub klassijuhataja ettepanekul vastavalt Põhikooli ja Gümnaasiumi õpilaste järgmisse klassi üleviimise korrale (HM määrus). Õpilasel peab olema 2. klassi lõpuks saavutatud täielik lugemisoskus.

Hea õppeedukusega õpilasi tunnustatakse Vastseliina Gümnaasiumi õppenõukogu otsusega, võttes aluseks kooli põhimääruse ja haridusministeeriumi vastava määruse.

Algklassiõpilaste osavõtt ja esinemine koolisisestel ja maakondlikel üritustel (olümpiaadid, konkursid, võistlused) peab toimuma vastavalt kooli ja maakondlikule plaanile. Õpilaste igakülgne arendamine, nende silmaringi laiendamine on iga klassijuhataja esmane ülesanne.

Üks läbivaid teemasid I kooliastmes on liikluskasvatus, mille eesmärk on saavutada riskivaba käitumine. See on tähtis ka hilisemas elus. Iga õpetaja peab arvestama õppekava koostades ka selle tegevusvaldkonnaga.

Kasvatustöös tuleb tõsist tähelepanu pöörata koolivägivalla ilmingutele . Õpilaste suhtlemine klassi ja koolitasandil peab olema sõbralik, üksteist toetav ja austav.

Õppetööd mitmekesistavad ja rikastavad erinevad ainealased üritused (ainenädalad, olümpiaadid, võistlused, õppekäigud, külalispäevad). Samuti omavalmistatud õppematerjalid ning kooli traditsioonid.

Õppetööks vajaliku õppekirjanduse muretsemine toimub läbi kooli raamatukogu. Eelneva arutelu tulemusena algklassisektsioonis selgub, milliseid õppematerjale vajab klass. Seejärel otsustatakse, millised õpikud ja töövihikud on antud õpilaskontingendile kõige sobilikumad. Raamatukoguhoidja teeb tellimuse kirjastusest etteantud tellimuslehtede alusel.

Koos õpilastele vajaliku ainematerjaliga saab ka õpetaja metoodilise juhendi tööks antud klassiga. Eelneval kevadel, enne uue klassiga tööle asumist, käib õpetaja täiendkursustel. Õpikud on kasutusel antud klassis vähemalt 4 aastat. Töövihikud muretsevad – ostavad õpilased ise, samuti muud õppetarbed ja vahendid. Õppekirjanduse muutmise vajaduse otsustab Haridusministeerium. Huvi äratamine lugemise vastu algab eesti keele tunnis ja jätkub raamatukogus ajakirjade ja ajalehtede lugemisega. Teatmeteosed, leksikonid peavad  kuuluma ka I kooliastme õppematerjalide hulka ja tunnis peab õpetama neid kasutama.