8. Killukesi Vastseliinast
8.1. Külanõukogust sai vald
20.augustil 1991 aastal taastati Eesti Vabariigi iseseisvus.Omavalitsusüksustena hakkasid tegutsema vallad. Ka Vastseliina külanõukogu hakkas tegema ettevalmistusi valla staatuse taotlemiseks.Eelnevalt tuli koostada valla arengukava.Selle koostamine osutus küllaltki raskeks, sest seadused muutusid pidevalt ja sellises situatsioonis oli võimatu ette näha õiget arengusuunda. 30.detsembril 1991 aastal sai Vastseliina külanõukogust taas vald..Alates 1.aprillist 1990 oli Vastseliina külanõukogu esimeheks Viivi Olesk. Nüüd sai temast vallavanem. Vastloodud valla bilanssi lülitati raamatukogud, Vastseliina Rahvamaja, Loosi Põhikool, Vastseliina Lastepäevakodu, elamu-kommunaalmajandus ja Vastseliina Ambulatoorium. 1992. aastal lisandus ka Vastseliina Keskkool. Hiljem võeti üle endine Vastseliina Ühismajandi katlamaja ja hakati tegelema soojamajandusega. 1990.aastate algul, peale sovhooside kaotamist loodi Vastseliinas hulgaliselt mitmesuguseid ühistuid, millede arv ulatus 1993.aasta lõpuks 43-ni. Viivi Olesk lõpetas oma töö Vastseliina valla vallavanemana 17. otoobril 1993.aastal.
8.2. Vastseliina vallavalitsuse tegevusest
17.oktoobril 1993.aastal toimunud esimestel demokraatlikel valimistel valiti Vastseliina vallavanemaks Raul Tohv. Valla juhtimise seisukohalt oli hädavajalik koostada valla arengukava. Selleks paluti abi Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Ettevõtluse Abikorpuse IESC eksperdilt, Maaelu Arengu Instituudilt ja Võrumaa Arenduskeskuselt. Rahvamajas organiseeriti valla elanike osavõtul arengukava koostamiseks mõttetalgud. Läbiviidud uuringute ja mõttetalgute tulemusena koostati Vastseliina valla arengukava.
Arengukavas planeeriti:
1. avada täiskasvanute koolituskeskus
2. metsatööstuse arendamine ja uute toodete juurutamine
3. hakata tootma uusi põllumajandustooteid
4. tutvustada uusi töömeetodeid ja tehnoloogiaid väikeettevõtjatele
5. alustada ulatusliku turismiprogrammiga
6. soovitati korraldada Vastseliinale iseloomulik turismisündmus, nagu kohalik rahvatantsu-ja laulufestival või käsitööfestival või mõlemad
Selleks, et parandada Vastseliina aleviku elanike olmeprobleeme, nähti ette
1. ehitada 30 korterit noortele peredele ja vanurite tarvis vanadekodu
2. joogivee rauaeemaldus- ja kloreerimissüsteemi väljaehitamist
3. alevi joogiveesüsteemide liitmist
Alljärgnevalt vaatleksime, millised on olulisemad muutused Vastseliina vallas alates 1993. aastast. Vallavalitsuse raamatupidamine on viidud arvutisse, leitud sobivad programmid ja loodud arvutiside pankadega On koostatud viieks aastaks ehitiste rajamise ja varade soetamise plaan. Vallamaja on kolinud endisesse teenindusmajja, kus on vallavalitsuse tööks vajalikud ruumid. Lasteaed on üle viidud keskkooli internaati. Sellega tagatakse kokkuhoidlikum ruumi- kasutus ja säästetakse eelarvelisi kulutusi. Vastseliina aleviku veevarustus on ühendatud üheks tervikuks ja on paigaldatud rauaeraldamise filtrid, mille tulemusena on paranenud vee kvaliteet. Vastseliina Keskkooli juurde loodi Vabaharidusselts, mis pakub võimalusi täiskasvanutele täiendõppeks. Kõik külad on varustatud telefonidega. Tööd on alustanud Vastseliina Hooldekodu, mis pakub teenuseid 20 vanurile. Vastseliinas on loodud omanäoline turismiüritus Rahvusvahelise Maarahva Laada näol. On taastatud piirkondliku laulu- ja tantsupeo traditsioon. Vald on Võru Spordikoolilt üle võtnud maadluse ja laskesuusatamise. Vallas töötab kaks treenerit ja treeninggrupid On loodud head kontaktid vabariigi ministeeriumidega, Pihkva oblasti administratsiooniga, Arjängi Kommuuniga Rootsist. Eesmärgiks on saada kogemusi, suhelda naabritega ning hankida ühisprojektidega täiendavaid vahendeid erinevatest fondidest. Vaatamata sellele, et Eesti Vabariigi suhted Vene Föderatsiooniga on paigalseisus, arenevad Vastseliina valla ja Pihkva oblasti suhted omavalitsuste tasandil pidevalt edasi.1997.aasta suvel viibis Rahvusvahelisel Maarahva Laadal Pihkva kuberner Mihhailov. See on ka arusaadav, sest vald asub Venemaa piiri lähedal ja vastseliinlastele on juba vanast ajast tähtsad olnud head suhted naabritega. Pihkva turg on olnud kohaks, kus meie valla inimesed said turustada oma põllumajandussaadusi.Venemaa turgude avanemine parandaks oluliselt meie piirkonna majanduslikku olukorda. Ilmekaks näiteks koostööst on PHARE/TACISE ühiste projektide elluviimine, koostöös Pihkva oblasti ja Arjängi Kommuuniga. Alates 1994.a on vald igal aastal investeerinud vähemalt 1,0 miljonit krooni ehitistesse, kapitaalremondiks ja kommunaalmajandusse . Vastseliina aleviku heakorrale on pööratud suuremat tähelepanu. On alustatud teeviitade paigaldamise süsteemi korrastamist. Alates augustist 1997 ilmub valla leht “Valgus”, mis edastab informatsiooni ja teadvustab elanikele vallavalitsuse ettevõtmisi. Kuna areng on pidev protsess, siis nõuab ka antud tegevusplaan täiustamist ja parandamist. 5.veebruaril 1998 aastal toimus Vastseliina, Misso, Meremäe ja Orava valdade esindajate osavõtul piirkondlik nõupidamine hariduspoliitikast. Seda juhtis Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan, prof. P.Pruks.
Lepiti kokku järgnevas:
1. töötada välja TÜ teadlaste abiga sotsiaalse arengu plaan haridusprobleemide lahendamiseks
2. leida võmalusi koolide omavaheliseks koostööks
3. töötada välja ühised seisukohad, et seista vastu maakoolide sulgemise ohule
4. lepiti kokku, et hakkavad toimuma regulaarsed kohtumised
Praegust vallavalitsust iseloomustab aktiivne riskijulge tegutsemine. Selle näiteks on aktiivne projektide kirjutamine, et saada raha erinevatest fondidest selleks, et lahendada valla elanikonna olme- ja haridusprobleeme. Rääkides oma töö-aastatest vallavanemana, ütles Raul Tohv, et selle aja jooksul on tulnud üle elada palju muudatusi.Vaatamata sellele pole talle see töö vastumeelne.Ta arvab, et töö on vaheldusrikas ja pakub naudingut.Eriti tähtsateks saavutusteks peab ta oma töös uue kaasaegse katlamaja ehitamist Vastseliina Keskkoolile, vanurite hooldekodu rajamist ja lasteaia avamist uutes ruumides.Vallavanem arvab, et vallavalitsuses on hea tööõhkkond. Samas aga ütles ta , et viis-kuus aastat on paras aeg vallavanema ametikohal olekuks. Vallavanema Raul Tohvi põhimõtteks on, et kõik, mida iganes vallavalitsuse poolt ette võetakse, tuleb avalikustada ja valla elanikega läbi arutada.
8.3. Vastseliina alevik
Vastseliina alevikus on 14 tänavat. Tänavate nimetused on järgmised: Kalda tee tänav Võidu tänav Uus tänav Võru tänav Rahu tänav Tiigi tänav Niidu tänav Turu tänav Metsa tänav Pikk tänav Tööstuse tänav Aasa tänav Petseri tänav Ülase tänav
Esimene maja Vastseliina alevikus valmis 1862. aastal perekondade Sõna ja Sika poolt ehitatuna.
Viimaseks valminud majaks on Rahu tänav 10 elumaja, ehitatud Võru KEK-i poolt 1989. aastal.
Vastseliinas on 1.veebruari 1998 seisuga kokku 92 individuaalelamut.
Kokku 111 maja.
Alevikus elab 830 inimest
Aastate jooksul on Vastseliina alevik palju muutunud. Vastseliinlaste arvates on olnud nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi.
Positiivsemateks muutusteks oleksid:
* alevik on muutunud ilusamaks
* firmasid ja maju on juurde tulnud
* aleviku heakord on paranemas
* kaupluste lahtiolekuajad on tarbijasõbralikumad
* alevik on meeldiv, armas ja turvaline koht
* hakkab arenema turism looduslikult ilus koht, siin on hea puhata
* võrreldes Võrumaa teiste piirkondadega on Vastseliina hästi arenenud.
Negatiivseteks muutusteks peeti:
* areng toimub väga aeglaselt
* inimestel ei ole töökohti
* noored lahkuvad
* ei ole ettevõtlust
* inimesed on muutunud vaesemaks
* vaene ääremaa
* kultuurielus on märgata tagasiminekut
* liikluskultuur on halvenenud
* joodikuid on palju
Mida arvavad vastseliinlased aleviku tulevikust:
* võiks olla rohkem ettevõtlikkust, just väikeettevõtjaid, et tekiks uusi töökohti
* võiks olla oma ajalehekiosk
* pakuti välja tegelemist turismiga ja arvati, et Vastseliina tulevik sõltub väga palju sellest, kuidas lahenevad turusuhted Venemaaga
* üldiseks sooviks oli, et Vastseliina aleviku areng võiks olla kiirem
Martin Morel 11. klass
Kasutatud allikad:
1.Vastseliina Vallavalitsuse dokumentatsioon.
2.Kõiv, A. Oli külanõukogu, nüüd on vald. Käsikiri. Vastseliina, 1995.
3.Jõgeva, K., Ojaperv, P. Vastseliina alevik aasatal 1997. Vastseliina, 1997.
Suulised andmed:
Kadi Kaur, Raul Tohv