Vastseliina valla koolidest 1. Vastseliina Algkool 1.1. Aastad 1737-1918 Vastseliina Algkooli vanemaks eelkäijaks oli kihelkonnakool (Kirchspielschule). Arvatakse, et kihelkonnakool oli siin juba Rootsi ajal. Vanimad veneaegsed kirikukatsumise protokollid teatavad, et siin on ¼ adramaad köstrimaad ja ¼ adramaad koolimaad. Suur Põhjasõda sulges igal pool koolid, kuid peale sõda avati koolid aegamööda taas. Millal Vastseliina kihelkonnakool Vene ajal töötama hakkas, selle kohta puuduvad andmed. 1766.a. kirikukatsumise protokoll ütleb, et Vastseliinas on kihelkonnakool rahuldavas seisukorras, kihelkonna koolmeistriks on Toomas Abraham, õpilasi on 28. 1776.a. kirikukatsumise protokolli järgi on kihelkonnakoolmeistriks Johann Abrahamson, õpilasi on 59. Koolis käidi kaks aastat ning õppetöö kestis mardipäevast lihavõttepühadeni. Aastate 1777-1819 kohta andmed puuduvad. 1819.a. talurahvaseadus nõudis, et igas kihelkonnas, kus on vähemalt 2000 inimest, peab olema kihelkonnakool. Nii otsustas Vastseliina konvent, et Vastseliinas tuleb avada kihelkonnakool, millest saab järeldada, et sel ajal siin koole ei olnud. Seda otsust aastate jooksul aga miskipärast ei teostatud. Millal uus kihelkonnakool avati, selle kohta puuduvad andmed. 1854.a. 26.-27.sept. kirikukatsumise protokollist võib lugeda, et 1843.a. töötas Vastseliinas taas kihelkonnakool, kuid arvatakse, et kool töötas juba veidi varem. Koolijuhatajaks oli Neuball. 1857.a. tagandati ta liigjoomise pärast ametist. Ametisse valiti Peeter Taube. 1862.a. ehitati uus köstri- ja koolimaja, mis viimase ajani oli köstrimajana seisnud. Vana koolimaja oli ehitatud 1753.a. ja oli üsna lagunenud. 1863.a. tagandati Taube ametist, tema asemele valiti Ernst Ferdinand Mattisson. 1879.a. otsustas kihelkonna konvent ehitada kooli jaoks ajanõudeile vastava koolimaja ja ametisse palgata õpetaja, kes ei oleks seotud köstriametiga (senini oli köstri- ja kooliõpetaja ametit pidanud üks isik ). Uue maja ehitamise ajal, s.o. 1880-1883. aastatel, oli kool suletud. Uus koolimaja ehitati praegusele Võidu tänavale ja selles majas asub täna muusikakool. Kooli juhatajaks valiti Johann Hermann. Kooliskäimine oli tasuline. Kooli võeti vastu ainult vallakooli kursuse lõpetanud. Õppekeeleks oli eesti keel, õpilaste arv jäi aga piiratuks. Konvent otsustas avada kihelkonnakooli juurde ettevalmistusklassi, kuhu pidi vastu võtma hakatama vallakooli kursust mittelõpetanud õpilasi. Otsus viidi täide 1885/1886. kooliaastal, kuid õpilaste arv ei tõusnud üle 38. 1886.a. novembris suri õpetaja Hermann, asemele tuli Aleksander Undritz. Õpilaste arv jäi samaks. Venestusaja esimestel aastatel oli koolis käimine uskumatult ebapopulaarne. Kooli-kroonikasse märgitud umbkaudsed arvud 1893/1894 kooliaastast näitavad selgesti tagasi-minekut. 1895.a. õpilaste arv kasvas ja jäi püsima 70-80 vahel, juurde tuli õpetajaid. Kool algas septembri keskel, kuid sageli jõudsid paljud õpilased kooli alles oktoobri keskel. Aastad läksid mööda, ilma, et seesmises korralduses kui ka õppetöös suuremaid muutusi oleks olnud. 1903.a. lubjati ülemise korruse ruume ja värviti aknaid. 1907.a. sai maja uue katuse. Kooli õppetöö toimus vene keeles ning nõuti, et õpilased ka vahetunnil üksteisega vene keeles suhtleksid. Kummastki nõudest ei peetud aga kinni. 20. juulil 1914.a. puhkes maailmasõda ja paljud õpetajad pidid sõjaväkke minema. Õpetajate puudumise tõttu ühendati Tsolli kool Vastseliina Algkooliga. Õpilaste arv tõusis 120-ni, kuid ühtlasi langes tööviljakus, sest oli ainult kaks õpetajat. Samal aastal langes Vene riigis tsaarivalitsus, Eesti sai autonoomia ja sellega ühes rahvakool õppekeeleks eesti keele. Sakslased haarasid võimu, õppekeeleks jäi eesti keel, kuigi pearõhku pöörati saksa keelele. 1.2. Aastad 1918-1937 1918.a. viidi Tsolli kool tagasi oma ruumidesse. 28.veebr. 1920.a. suri Mattisson, tema asemele valiti Karl Prants. Karl Prants oli energiline ja hoolas kooliõpetaja. Kahjuks lahkus ta kahe aasta pärast. 1918.a. sügisel oli kõigile selge, et okupatsioon varsti lõpeb. Koolis töötati endise õppekava järgi, vene ja saksa keelt õpetati kaks tundi nädalas. 2.dets. 1918.a. lahkusid viimased Saksa väed, kuid 3.dets. hommikul oldi juba enamlaste punavägede võimu all. Õppetegevusse enamlased alguses end ei seganud, kuid 1919.a. jaan. tuli ringkiri, milles keelati ära hommikupalve pidamine ja usuõpetuse õpetamine. Koolitöö alguseks määrati 12.jaan. 1.veebr. peatusid taganevad punaväeosad Vastseliinas, üks rood asus koolimajja. Õppetöö tuli katkestada, 3.veebr. punaväeosad lahkusid. Koolitöö algas 8.veebr. väikese arvu õpilastega uuesti. Pole teada, miks viivitati õppetööga viis päeva. Aga rahulik töö ei kestnud kaua, paari nädala pärast hakkasid enamlaste salgad uuesti liginema. Õppetöö katkestati aasta lõpuni. 1919/20 kooliaastal töötas kool kolme õpetajaga. Kool nimetati kõrgemaks algkooliks. Austava Kogu poolt 1920.a.vastuvõetud avalike algkoolide seaduse järgi muudeti algkoolid 6-klassilisteks. Neli esimest klassi moodustasid kooli alama astme ja olid sunduslikud kõigile õpilastele. Kaks viimast, s.o. 5. ja 6. klass jäid 1930.a. vabatahtlikeks, neid klasse nimetati ülemastmeks. 1925.a. põles maha Vastseliina Mõisakool, mis asus endise valitseja majas, ja 3.-4.õppeaasta klassikomplekt ühendati Vastseliina Algkooliga. 1927.a. sügisel avati kooli juurde põllumajanduslik täiendusklass. Õpetajaks valiti Aleksander Eller. Et täiendusklassi astunud tütarlastele ka majapidamist õpetada, määrati teiseks täiendusklassi õpetajaks Adele Paabusk. Kahjuks oli täiendusklassi õpilaste arv niivõrd väike, et see 1930.a. kevadel suleti. Aasta varem, s.o.1929.a. likvideeriti Tsolli algkool ja ühendati Vastseliina Algkooliga. Nii kujunes kool 6-klassiliseks - 4 komplekti + täiendusklass. Tsolli kooli juhataja Johannes Saarniit määrati Vastseliina Algkooli õpetajaks. 1930.a. läks tervislikel põhjustel pensionile senine koolijuhataja A. Undritz, kes oli koolis töötanud 43 aastat. Undritzit nimetati Vastseliina seltside isaks. Tema eestvõttel asutati 1899.a.Vastseliina Põllumeeste Selts. Hiljem arenes seltsist tarbijate ühing, ühispank ja piimaühing, kus ka Undritz innuga kaasa töötas. Ka koguduse elust võttis Undritz innukalt osa. 1919-1920.a. juhtis ta koguduse elu. Ta oli alati nõu ja jõuga abiks. 29.nov.1933.a. sulges aga suurmees jäädavalt oma silmad. Peale Undritzit valiti kooli juhatajaks Johannes Saarniit. Kool töötas ainult kolme klassikomplektiga. Nii töötati kaks aastat, kuigi õpilaste arv klassikomplektides ületas kaugelt lubatud normi. 1932.a. sügisel leiti, et nii edasi töötamine on võimatu ja avati taas neljas klassikomplekt. Õpetajaks määrati Felix Toode. 1935.a. avati viies klassikomplekt, sest õpilaste arv oli tunduvalt kasvanud. Sellest võib järeldada, et õpilaste huvi teaduse vastu oli kasvanud. Felix Toode asemele valiti õpetajaks Elmar Kivi. Elmar Kivi läks aga peagi sõjaväeteenistusse ning tema asemele asus üheks aastaks Maria Laidvere. 5. klassikomplekti õpetajateks valiti Eleonore Räägo ja Arnold Tolk. 1935.a. toimusid kooli ruumides muudatused: poiste internaadi ruumist eraldati üks osa klassiruumiks, sahver muudeti riidehoiuks ning koolimajja ehitati käimlad. Kuna ligines kooli juubel, tehti koolimajale põhjalik remont. Koolimaja omandas seetõttu hoopis uue ilme.
Vastseliina Algkoolis töötanud õpetajad: Johann Abrahamson -?1776-? Aktiivse sõjategevuse lõppedes 5.oktoobril 1944. aastal alustas kool tööd 7-klassilise Mittetäieliku Keskkoolina. Kooli juhtis Võru Õpetajate Seminari kasvandik Valentina Zopp. 1947.a. sügisel muudeti kool 11- klassiliseks täielikuks keskkooliks. Direktoriks oli määratud Leningradi Pedagoogilises Instituudis hariduse saanud Aleksander Linask. Esialgu töötas kool sõjast alles jäänud vanas kihelkonnakooli majas.
2.1. Kapera Mittetäielik Keskkool 1944 – 1949 1865.a. avati Võru maakonnas Vastseliina vallas Kapera külas Kapera Algkool. Kool muudeti 1944.a. algkoolist mittetäielikuks keskkooliks. 1944/45. õ.a. oli Kapera Mittetäieliku Keskkooli juhatajaks Evald Küppar (sünd.1906.a. ). Ta oli lõpetanud gümnaasiumi ja õpetajate seminari. 1.oktoobrist 1944 - 25.aug. 1948.a. töötas Kaperas õpetajana Leida Ojala. Kooliteenijaks oli Salme Harrik. Kooli ülalpidajaks oli Vastseliina Valla Täitevkomitee. 1944/45 õ.a. oli Kapera Mittetäielikus Keskkoolis kolm klassikomplekti: I+II; III+IV; V+VI. Õpilasi oli kokku 78, neist 39 tütarlast. Kapera Mittetäielik Keskkool asus ühes hoones koos rahvamaja ja Kapera Rahvaraamatukoguga. Kooli juurde kuulusid veel ka kooliteenija maja, saun, laut, ait, küün ja käimlad. Tänaseni on osaliselt säilinud laut ja käimlad. 1944/45. õ.a. oli kooli raamatukogus vaid 360 raamatut. Koolil polnud internaati ja kööki. Kooli hoonest oli sõja ajal hävinud umbes 15%, samuti oli osaliselt hävinud ka kooli inventar. Maja vajas remonti. Koolimaja ümbrusse rajati iluhekke ja õppe- ning juurviljaaed. Eeltöödega alustati 1944/45 õ.a. lõpus. Siit võib tõmmata paralleele tänapäevaga, ka praegu käivad keskastme õpilased suvisel praktikal kooli katseaias. Õpilased puudusid peamiselt ainult haiguste tõttu. Olid ka mõned pikaajalisemad puudujad, nendeks olid lapsed, kelle materiaalne olukord oli halvem. Kord koolis ja õpilaste omavaheline läbisaamine oli hea. Tol ajal töötasid õpetajad rangelt ettenähtud programmi alusel, mis tuli haridusosakonnast. Koolil oli ka oma seinaleht. Pole teada, mis-sisulised need seinalehed olid, kuid võib arvata, et need sarnanesid praegustele. Õppeaasta kestel toimusid koolis aktused, tähistati konstitutsioonipäeva, Stalini ja Lenini sünnipäeva, Lenini surmapäeva, naistepäeva, 1.maid ja sõja lõppu. 1944/45. õ.a. peeti ka esimene koolipidu. Ringidest töötas spordiring, kus oli 27 osavõtjat. Iga hommikul toimus sanitaarkontroll õpilaste poolt. Kord nädalas kontrollis õpilasi klassijuhataja, kaks korda kuus koolijuhataja. Nii nagu tänapäeval käivad õpetajad ennast täiendamas, käisid ka tolleaegsed õpetajad seminaridel Võrus ja Vastseliinas. Algajaid õpetajaid abistati, kontrolliti nende tunde, nõuti tunnikonspektide valmistamist. Lastevanemate ja kooli läbisaamine oli hea. Klassijuhatajad külastasid peaaegu kõiki kodusid. Kooli kõige teravamaks probleemiks oli küttepuude hankimine. Koolile annetasid puid lapsevanemad. Koolis oli petrooleumivalgustus, millest võib järeldada, et elekter puudus. Puudust tunti ka metoodilisest kirjandusest emakeele, ajaloo, konstitutsiooni ja vene keele õpetamise alal. Vajati juhiseid pioneeritöö korraldamiseks. Õpetajatele maksis palka Võrumaa Täitevkomitee Haridusosakond ja majanduskulud kattis Vastseliina Valla Täitevkomitee. 1945/46. õ.a. sai uueks koolijuhatajaks Heli Kütt (haridus 10kl. ). Koolijuhataja kuupalk oli 260 rubla. Koolis oli neli klassikomplekti, õpilasi oli 110, neist tüdrukuid 55. Sel õppeaastal oli ka 7.kl. Sõjalise õpetuse õpetajaks oli Elmar Oinas, pioneerijuht oli Hele Krillo ( haridus 10 kl. ). Koolis oli kokku neli õpetajat, neist kaks olid klassijuhatajad. 1946/47. õ.a. oli kool ümber nimetatud Kapera 7-klassiliseks kooliks. Uueks juhatajaks oli Elle Jagomäe, kellel oli keskharidus. Õpetajaid oli kokku neli, neist kaks olid klassijuhatajad. Pioneerijuhiks oli Endla Saarna, kuupalgaks 410 rubla. Koolis oli neli klassikomplekti: I+II; III+IV; V; VI+VII Õpilasi oli 86, neist 41 tütarlast. Õppetöö algas 2.septembril ja lõppes 17.mail, seega kestis õppetöö 195 päeva. Koolist lahkus õppeaasta jooksul 19 õpilast. 1947/48.õ.a. oli koolis viis õpetajat, neist neli naist, klassijuhatajaid kaks. Vanempioneerijuhiks oli Leonhard Kund (haridus 6 kl.). Õpilasi oli koolis 80, neist 39 tütarlast. Koolis oli võõrkeeleks vaid inglise keel, seda õpetati 5.,6. ja 7.klassile. Sellel õppeaastal oli kool paberite järgi 7-klassiline kool, kuigi tegelikult töötas algkoolina. 1948/49. õ.a.oli Kapera 7-klassilises koolis juhatajaks Rudolf Vislapuu (lõpetanud Viljandi Pedagoogilise kooli, tööstaaþ 33 a.). 5.juunil 1949.a. oli torm, mis lõhkus kooliaeda piirava tara, mis tuli uuesti ehitada. Õppetöö kulges rahuldavalt, programm suudeti läbi võtta kõikides ainetes. Veidi raskem oli maateaduse ja vene keelega, sest puudusid õpikud. Eksamid toimusid 4., 5., 6. klassis ning kõik eksamile lubatud sooritasid eksami. Koolis korraldati loenguid lõhkekehade ohtlikkuse, tulekahjude, nakkushaiguste, riigijuhtide ja kirjanike kohta. Õpilasi oli koolis 23, neist 36 pioneeri (juhtis Leonhard Kund). Koolis oli kolm klassikomplekti : I+II; III+IV ; V+VI . Kool töötas 216 tööpäeva. Tähistati mitmeid tähtpäevi: konstitutsioonipäev, Stalini ja Lenini sünnipäevad, Lenini surmapäev, Nõukogude Armee päev, Karl Marxi sünnipäev, naistepäev jne. Osaleti kaks korda olümpiaadil Võrus ja Vana-Saaluses, kahjuks pole teada, mis ainetes. Samuti puuduvad tulemuste kohta andmed. Ringidest töötas Punase Risti algorganisatsioon (15 osavõtjat), spordi- ja kehakultuuriring (16 osavõtjat), male- ja kabering (25 osavõtjat), Noorte Naturalistide ring (osavõtjaid 13), Noorte Tuletõrjujate rühm (10 osavõtjat). Õpetajad võtsid osa kõigist koolis toimuvatest üritustest ja koosolekutest, mis toimusid Vastseliina Keskkoolis ja Vana-Saaluses. Õpetajad olid ametiühingu liikmed. Võru Maakonna arhiivis puuduvad Kapera Algkooli kohta dokumendid 1950 –56 aastani.
2.3. Kapera Algkool aastast 1960 - 1970 1960/61. õ.a. oli töötajaid Kapera Algkoolis 3: koolijuhataja Aino Kübar, õpetaja Maie Kõrvel ja koristaja. Klassikomplekte oli kaks, klasse neli. Õpetaja Maie Kõrvel oli II+IV klassi juhatajaks. Õpetaja Aino Kübar I+III klassi juhataja. Nädalas pidi tegema 1,6 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd. Õpilasi oli kokku 28, neist 8 pioneeri. Endiselt polnud internaati ning lapsed ei saanud sooja toitu. 1961/62. õ.a.oli kooli juhatajaks Marie Luik, kes õpetas I+III klassis kõiki aineid peale kehalise kasvatuse. Õpilasi oli koolis 26, neist 5 olid pioneerid. 1962/63. õ.a.oli õpilasi 25, neist 3 pioneeri. 1962/63. õ.a. tuli õpetajana tööle Laine Kunnus. 1963/64. õ.a.oli õpilasi 21, neist 8 pioneeri. 1964/65. õ.a. oli koolis 18 õpilast, neist 6 pioneeri. 1965/66. õ.a. oli koolis 16 , neist 8 pioneeri. Nendest aastaarvudest näeme, kuidas õpilaste arv iga aastaga tasapisi vähenes. Kuni kooli sulgemiseni 1970.a. oli kooli juhatajaks Marie Luik. Kapera Algkool suleti Eesti NSV haridusministri käskkirjaga 31. juulist 1970.a. Koos Kapera Algkooliga suleti ka paljud teised algkoolid. 2.3. Alustatakse Kapera Algkooli taastamist Vahepealsetel aastatel kasutati koolimaja korteritepoolset osa eluruumidena. Kui korteritest välja koliti, hakkasid noored koolihoones lauatennist ja võrkpalli mängima. 1988.a. lõpus pöördus Tiiu Pihla sovhoosi “Võit” infolehes Kapera elanike ja sovhoosi juhtkonna poole mõttega üheskoos koolimaja korda teha. Aprillikuus alustati koolimaja ümbruse korrastamisega. Suvel alustati hoones remonti. Talveks sai juba laastukatus peale ja hoone elektrifitseeriti täielikult. Veel enne, kui 1.sept. 1991.a. Kapera Algkool taasavati, peeti koolihoones pidusid ja näidati videofilme. 2.4. Kapera koolist peale taasavamist 2.sept. 1991.a. hakkas taas tööle Kapera Algkool. Kooli juhatajaks sai Tartu P edagoogilise Kooli lõpetanud Maili Toom. Õpilasi oli koolis 7, ainult I klass. Kuigi kool avati, oli hoone seisund vilets, sest osa kanalisatsioonist oli paigaldamata, remont kooli köögis oli pooleli. Ühesõnaga - alustati tööd pooleliolevas koolimajas. Aga tegelikult polegi ju tähtis niivõrd hoone, vaid kooli vaim ja sisu. 1991/92. õ.a. oli koolis 10 õpilast. Alates sellest õppeaastast hakkasid lapsed koolis ka sooja toitu saama. Kuna kooli juhataja M. Toom lahkus töölt ajutiselt, tuli 23.dets.1992.a. Kapera Algkooli uus õpetaja Kersti Aste (Prants). Praegu on Kapera koolis üks õpetaja ja seitse õpilast. Kool on Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt väikese õpilaste arvu tõttu kuulutatud nn. kriisikooliks. 3. Tsäpsi Algkool 3.1. Tsäpsi Algkool aastatel 1922-1926 Tsäpsi Algkool avati 1876.a., aga kooli algusaastatest kirjalik arhiivimaterjal puudub. Kuid vestlusest Hildegard Hakiga, kes õppis Tsäpsi Algkoolis aastatel 1922-1926, saame teada, et õpetajaks oli Gustav Lauri, koolimaja oli ühekorruseline ning kaks klassi olid ühes ruumis. I+II klass suuremas ruumis ning III+IV väiksemas. Koolipäev algas kell 9.00 ning alustati hommikupalvega. Lõunavaheaeg kestis 13.00-14.00, mil igaüks sõi kodust kaasa antud leiba ja pekki. Koolipäev oli eri aastaaegadel erinev, sügisel ja talvel lõpetati õppetöö kella kahe ajal, kevadel vahel isegi kell viis. Gustav Lauri oli väga range ja korda nõudev õpetaja, see tagas ka distsipliini koolis. Koolis tegutses laulukoor ja näitering, mille eestvedajaks oli Gustav Lauri ise. Nagu tänapäevalgi korraldati ka siis koolipidusid ja tähistati tähtpäevi, näiteks, Vabariigi aastapäev (koolivaba päev), emadepäev, jõululaupäev. 1922.a. oli Tsäpsi Algkoolis 51 õpilast. 3.2. Tsäpsi Algkool 1944 -1976 Kooli töötamise vahepealsetest aastatest arhiivimaterjal puudub. 1944.a. oli kooli ametlik nimetus Vastseliina valla Tsäpsi Algkool. Koolimaja oli ühekorruseline, kus asusid kaks klassiruumi, sahver, köök, õpetajate tuba. Kooli juhatajaks ja üheks õpetajaks oli Juta Keir, kellel oli gümnaasiumiharidus. Teiseks õpetajaks oli Gustav Lauri. Koolil oli ka oma raamatukogu 250 raamatuga. 1944/45 õ.a. oli koolis 50 õpilast. Õpilased käisid koolis korralikult, edasijõudmine ainetes oli keskmine. Õppeaasta jooksul täiendasid ka õpetajad oma teadmisi. Nad võtsid osa poliithariduslikust seminarist Vastseliinas ja Võrus. Kaks korda aastas toimusid ka lastevanemate koosolekud. 1945/46 õ.a. õpetajateks olid Juta Keir ja Gustav Lauri. Õpilasi oli koolis 50. Õpilastel oli väga raske kooli käia, sest ööbimisvõimalust ei olnud.Kooli käidi isegi 6 km kauguselt, järelikult koolil internaati polnud. 1946/47 õ.a. oli koolis 46 õpilast, kooli direktoriks oli Aliide Nikolajeva (oli lõpetanud pedagoogilise tehnikumi), õpetajaks oli Gustav Lauri. Kooli raamatukogus oli 262 raamatut. Õpetajatele saadi korterid. Lapsevanemad annetasid koolile küttepuid. Kooli sanitaarne seisund oli väga halb, klassiruumid külmad ning lastel esinesid mumps ja sügelised. Üks kord kuus ilmus seinaleht. 1947/48 õ.a. õppis koolis 50 õpilast. Direktoriks oli endiselt Aliide Nikolajeva ja õpetjaks oli Olga Osi (keskharidus puudus). 1948/49 õ.a. oli koolis 49 õpilast, neist 10 pioneeri. Direktoriks oli Aliide Nikolajeva, õpetajaks Gustav Lauri. Koolimaja oli lagunenud ja vajas remonti, eriti lagunenud oli põrand. Klassiruumid olid külmad, sest vana puumaja ei pidanud sooja. Koolil puudus spordiväljak, olid ainult mängumurud. Õppetöö oli rahuldav, kõige rohkem oli esimeses klassis raskusi lugemisega. Kõik ei suutnud omandada vajalikku materjali emakeeles. Matemaatika vallas oli raskusi peast arvutamisega ja ka sõnaliste ülesannetega. Õpilasringe oli kaks: isetegevus- ja spordiring. 1949/50 õ.a. oli koolis 54 õpilast. Õpetajaid oli kaks. Aastate 1950-1955 kohta arhiivimaterjal puudub. Õpilaste arv koolis aastatel 1955 – 1970 oli 20-30 piires. Tsäpsi Algkool likvideeriti 1976. aastal, sest 1975.aastal valmis uus Vastseliina Keskkooli koolimaja ja õpilased viidi üle Vastseliina Keskkooli. 3.6. Viitka Algkooli taasavamine. 1.sept. 1991.a. avati Viitkal taas kool, Viitka Algkooli nime all. Praeguse Viitka Algkooli hoone on rajatud ühe vana maja vundamendile. Algul plaaniti sinna ehitada söökla, lasteaed ja kool. Kooli oli aga kõige enam vaja. Ehitustöödele pani aluse tollane “Sõpruse” kolhoos. 1991/92 õ.a. astus esimesse klassi seitse õpilast. Direktoriks sai endine Tsäpsi Algkooli õpetaja Anni Rand. Distsipliin oli hea, õpilased käisid koolis korralikult. 1992/93 õ.a. oli Viitka Algkoolis 6 õpilast. Koolis töötas kaks õpetajat, Anni Rand ja Anneli Lõhmus. 4. Loosi kool 4.1. Loosi kooli algusaastad. Loosi kool asutati külakoolina 1855.a. Esimene kool asus Tuutli külas Andrus Tasso rehetoas. Esimeseks teadaolevaks õpetajaks oli Ernst Ferdinand Mattisson, kes oli teistest Vastseliina kihelkonna kooliõpetajatest haritum. Ta oskas õpetada ka kirjutamist. 1860-ndail aastail toodi kool Puutlilt ära ja sai Loosi vallakooli nime. Kool töötas Loosi moonakate majas. Kuni 1901.a. oli Loosi vallakoolis õpetajaks Peeter Nemvalts. Õpetaja Nemvaltsi lahkumise järel tuli õpetajaks Rudolf Rämman. 12.okt. 1912.a. valis Loosi valla volikogu Loosi Algkooli juhatajaks Hellekunnust pärit noormehe Karl Puusepa. Aja jooksul muutus kool 6-klassiliseks. Koolis toimusid hoolekogu koosolekud, kus põhiliselt arutati õpilaste toetusküsimusi. Toetust saadi riiete, jalanõude ja õppevahendite näol. Veel arutas hoolekogu lastevanemate, kelle lapsed ei käinud koolis, trahvimist, inventari ja õppevahendite mahakandmist aasta lõpus. Aasta lõpus valiti ka järgmiseks aastaks uus hoolekogu. Selle esimeheks valiti lapsevanem, kassahoidjaks õpetaja, kirjatoimetajaks (protokollijaks) koolijuhataja. Kuna hoolekogu eesotsas oli lapsevanem, siis võib järeldada, et kooli ja lastevanemate suhted olid head. 4.2. Aastad 1941-1946 1941/42 õ.a. oli Loosi Algkoolis kolm õpetajat: juhataja Karl Puusepp, õpetajad Marta Suvi ja Lilja Eensoo. Puuduvad andmed õpilaste arvu kohta. 1942/43 õ.a. olid koolis samad õpetajad, õpilaste kohta andmed puuduvad. 1943/44 õ.a. juhatajaks oli endiselt Karl Puusepp ning õpetajateks olid Aliide Kirch ja Asta Rätsep. Õpilaste kohta andmed puuduvad. 1944/45 õ.a. Kooli juhatajaks oli Karl Puusepp ning õpetajateks Ülo Puusepp, Aliide Kirch ja Konstatin Saareall. Õpilasi õppis koolis 101. 1944.a. 1.oktoobrist reorganiseeriti Loosi Algkool Loosi Mittetäielikuks Keskkooliks. Seda nimetust kandis kool kuni 1946.a. 1.septembrini. Koolikorraldusse tulid mõningad uuendused: hakati korraldama õppenõukogusid ja lastevanemate üldkoosolekuid. Õppenõukogus arutati õpilaste käitumist, koolielu puudutavaid kasvatuslikke ja majanduslikke küsimusi jne. Toimusid ka lastevanemate koosolekud, kus arutati samuti kooli kasvatuslikke ja majanduslikke probleeme. Koolijuhataja juhtis lastevanemate tähelepanu kevadel lumesulamisega välja tuleva laskemoona hädaohtlikkusele, et lapsevanemad ka laste tähelepanu hädaohule juhiks. 1945/46 õ.a. oli Loosi Mittetäielikus Keskkoolis 5 õpetajat: juhataja Karl Puusepp ja õpetajateks Aliide Kirch, Loreida Jupets, Evgenie Meos, Leo Kallas. Õpilaste arvu kohta andmed puuduvad. 1946.a. 1.sept. nimetati kool ümber Loosi 7-klassiliseks kooliks. Selle nime all töötas kool 1960.a. augustini. 1946/47.õ.a. töötas koolis neli õpetajat, õpilaste üldarv oli 116. Hoolekogu muudeti Õpilasvanemate Komiteeks. Komitee võttis üle hoolekogu funktsioonid ning juurde tulid kasvatustöö ülesanded. 1947/48.õ.a. oli koolis neli õpetajat ja 125 õpilast. Asutati Punase Risti organisatsioon, kelle juhendajaks sai A. Kirch. 1948/49.õ.a. oli koolis 6 õpetajat ja 115 õpilast. Koolis tegutsesid innukalt pioneerid, nimelt oli siin kaks pioneerisalka. Esmakordselt alustasid tööd ringid, kust võisid osa võtta vaid pioneerid.Suheldi ka teiste koolide pioneeridega. Mais toimus külaskäigupidu Kapera 7-klassilisse kooli, millest võib arvata, et koolid mingil tasandil omavahel suhtlesid. Sel õppeaastal oli üldkoosolekul arutusel õppeedukuse tõstmine ja distsipliin koolis, mis annab põhjust arvata, et õppeedukus oli langenud ning probleeme oli õpilaste suhtumisega õppetöösse. 1949/50 õ.a. oli koolis 9 õpetajat ja 164 õpilast. Õpilaste arvu suurenemise tõttu oli vaja uut koolimaja. Koha valiku tegi vallanõukogu. Kool otsustati ehitada Loosi ja Tüütsmäe küla piirile. Koolimaja valmis 1949.a. 1.sept., mille tulemusena ühinesid kaks kooli : Tüütsmäe ja Loosi 7-klassiline kool. Nimeks jäi koolile siiski Loosi 7-klassiline kool. Esimeseks direktoriks sai Karl Savi. Uue kooli avamisega muutusid tunduvalt paremaks ka õppimistingimused. Sellele vaatamata oli õppeedukus 1950-ndate aastate algul madal. Väga palju oli klassikursuse kordajaid ja väljalangejaid. Sellest näeme, et juba 1948/49. õ.a. tekkinud probleemidele poldud ikka veel lahendust leitud. Sel õppeaastal hakati alates 5. kl. andma tüdrukutele ja poistele eraldi kehalise kasvatuse tunde. Hakati läbi viima ”õhu ja gaasi kaitset”, seati sisse kahekümneminutiline klassijuhatajatund, kus arutati komsomoliprobleeme. Ka järeleaitamistunnid lülitati ametlikult tunniplaani. Viidi sisse kümneminutilised kultuuritunnid kord kuus. Korraldati ka suusa- ja jooksukrosse. 4.3. Aastad 1950 - 1960 1.jaan. 1950.a. lahkusid koolist õpetajad Meister, Sillaste ja Juhkam, keda kahtlustati riigivastases töös. Nende asemele tulid Tammistu, Pork ja Raud. 1950/51 õ.a. oli koolis 10 õpetajat ja 164 õpilast, pioneeriorganisatsiooni kuulus neist 60. Esmakordselt kooli ajaloos hakati paremaid õpilasi premeerima kiituskirjadega. Neid said ainult viitele õppijad. Kehakultuuri arendamiseks sisustati kehakultuurinurk ning töökasvatuse eesmärgil rajati õppe-katseaed. 1951/52 õ.a. oli koolis 10 õpetajat ja 148 õpilast, neist kaks lõpetas kiituskirjaga. 1952/53 õ.a. oli koolis 10 õpetajat ja 131 õpilast, neist keskkooli sai üks õpilane. Kuna tulemas oli NLKP XIX kongress, siis selgitati lastele kongressi direktiive. Koolis alustas tööd 10 ringi ning nende juhtimine toimus klassivälise tööna. 1953/54 õ.a. oli koolis endiselt 10 õpetajat ning 121 õpilast. Klassijuhatajatel, pioneerijuhil ja kehalise kasvatuse õpetajal tuli esitada igal laupäeval direktorile kinnitamiseks järgmise nädala operatiivplaan. Klassijuhatajad viisid kord veerandis läbi lastevanemate klassikoosolekuid. Pandi välja kooli sisekorra eeskirjad. Rajati meteoroloogiline väljak ning koolimaja kõrvale asutati park. 1954/55 õ.a. oli koolis 10 õpetajat ja 105 õpilast. Toimusid ülekoolilised matemaatika kontrolltööd IV-VII klassile. Sel õppeaastal loodi ka komsomolialgorganisatsioon. 1955/56 õ.a. õpetas koolis 9 õpetajat ning õpilasi oli 98. Sel õppeaastal rakendati tööle õpilaskomitee. Parimatele õppuritele seati sisse autahvel. Puudulikult edasijõudnud õpilaste vanemad kutsuti aga külanõukogu istungile ja juhatusse. 1956.a. varustati kool veevärgiga. 1956/57 õ.a. oli koolis endiselt 10 õpetajat ja õpilasi oli 83. Kohustuslikuks sai vahetusjalatsite kandmine ja hakati korraldama karnevale. 1957/58 õ.a. oli koolis 10 õpetajat ja 74 õpilast. Moodustati oktoobrilaste rühm. 1958/59 õ.a., nagu ka eelmistel õppeaastatel, oli koolis 10 õpetajat, õpilasi oli 76. Teoreetiliste õppeainete kõrvale toodi sisse ka praktiline tegevus, mis seisnes selles, et õpilased käisid tööl farmis, sigalas, metskonnas, ehitusel ja põllul. Praktika toimus kevadel ning kestis kaks nädalat. See aitas kindlasti peale kooli lõpetamist elus paremini hakkama saada. Kord nädalas toimus ühiskondlik-kasulik töö. Lastevanemate komitees oli arutlusel laste koolitoidu maksustamine, kuid otsustati, et endiselt võib toidu eest tuua ka toiduaineid. 1959/60 õ.a. oli koolis 9 õpetajat ja 70 õpilast. Majandite ja kooli sidemed olid küllaltki tihedad ja sõbralikud. Majandijuhid võtsid ise õppenõukogudest osa ning aitasid nõu ja jõuga. 4.4. Loosi 8-klassiline kool 1960/61 õ.a. augustis reorganiseeriti kool ümber Loosi 8-klassiliseks kooliks. Sel õppeaastal oli koolis 10 õpetajat ning õpilaste üldarv oli 92. Õpilaste arvu kiire tõusu tõi arvatavasti kaasa 8-klassilise koolikohustuse kehtestamine. Uueks direktoriks sai Alfred Tammet, kes töötas koolis 1975.a. sügiseni. 1961/62 õ.a. oli koolis 11 õpetajat ning 88 õpilast. Pioneere oli õppeaasta algul 18, aasta lõpuks oli neid 29, mis annab tunnistust pioneeriorganisatsiooni populaarsuse kiirest kasvust. Sel õppeaastal ehitati koolile ühiskondlikus korras soe ja külm kasvuhoone, väljakuid ning elektrifitseeriti poiste tööõpetuse tuba. Kuna õppeedukus oli madal, siis tõmmati kaasa paremaid õpilasi nõrgemate abistamiseks. Nõrk oli lastevanemate komitee tegevus, kes abistas kooli küll majandusküsimustes, kuid ei suutnud midagi erilist ära teha õppe-kasvatustöös. Tekkisid ka lahkhelid partorg Sibula nim. kolhoosiga. Põhjuseks oli kolhoosipoolne kooli laimamine. 1962/63 õ.a. õppis koolis 96 õpilast ja 11 õpetajat. Õppeaasta jooksul ehitati trampliin, kiikede väljak ja vabaõhuklass, rajati ka uus marjaaed. Tehti osaline kapitaalremont klassi- ja internaadi ruumides. Õppeaasta jooksul astus komsomoli neli õpilast ja moodustati komsomolialgorganisatsioon. Üheks suureks sündmuseks oli koolisisene pioneerirühmade agitbrigaadide ülevaatus. Toimus õpilastööde ja vihikute näitus. Huvitav oli vastlapäev, kust võtsid osa ka õpilaste vanemad. Tugeva küljena koolitöö ümberkorraldamisel tuleb märkida, et kevadise kordamise ja praktiliste tööde osas nõuti õpilastelt omandatud teoreetiliste teadmiste praktilist rakendust. 1963/64 õ.a. oli koolis12 õpetajat ja 85 õpilast. Pidulikke aktusi korraldati õppeaasta algul, iga veerandi lõpul ja suuremate tähtpäevade puhul. Igal esmaspäeval oli enne tunde 15-minutiline poliitinformatsioon. Novembrikuisel lastevanemate üldkoosolekul korraldati moedemonstratsioon õpilaste koolivormi propageerimiseks. Terve aasta toimus klasside vahel sotsialistlik võistlus, kus paremaiks tunnistati I ja VIII klass. Ka pioneeri elu hoogustus, toimusid ühisüritused Kääpa ja Pikakannu kooliga. Uus pioneerijuht Siiri Luiga oskas õpilastes äratada omaalgatust, kuid pioneeritöö osa õppeedukuse tõstmisel ja distsipliini kasvatamisel oli väikene. Tänu lastevanemate komiteele paranesid kooli ja kolhoosi suhted. Majanduskomisjon lahendas küttepuude probleemi ja aitas kooli varustada toiduainetega. 1964/65 õ.a. oli koolis 12 õpetajat ja 86 õpilast. 10.nov. 1965.a. toimus koolis esmakordselt isadepäev. 1960-ndatel aastatel toimusid kultuurihommikud, kus iga klass pidi esinema vähemalt 15 minutit kord veerandis. 1965/66 õ.a. oli koolis 12 õpetajat ja 83 õpilast. Lastevanemate üldkoosolekul arutati laste järelvalvetuse tagajärgi ja demonstreeriti kasvatuslikke filme. Hoogtöökuul koguti vanarauda ja –paberit. Toimus füüsika-keemia õhtu. Partorg Sibula nim. kolhoos likvideeriti ja majand liitus Lepassaare sovhoosiga. 1966/67 õ.a. oli koolis 12 õpetajat ning 80 õpilast. Tähistati SSOR 49.aastapäeva. Toimus V. I. Lenini sünnipäevale pühendatud pidulik malevakoondus. 1967/68 õ.a. oli koolis 12 õpetajat ja 76 õpilast. Sel õppeaastal tehti koolile kapitaalremont. 1968/69 õ.a. oli koolis 12 õpetajat ja 73 õpilast. 1969/70 õ.a. õppis koolis 63 õpilast ja õpetas 11 õpetajat. Ühiskondlikus korras võeti osa kolmest metsaistutus- ja metsahoolduspäevast. Tehti kokkuvõtteid klasside kujundamise, õppetarvete korrashoiu ja esteetika kohta. Hilisema perioodi kohta pole Vastseliina Keskkooli õpilased kodu-uurimistöid kirjutanud. Kooli ametlik nimetus on Loosi Põhikool ja seal õpib 29 õpilast (1997/98 õ.-a.) Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt on kool tunnistatud nn. kriisikooliks, kuna seal on õpilaste arv liiga väike. 5. Vana-Saaluse kool 1928- 1971 5.1. Vana-Saaluse ja koolimaja. Vana-Saaluse on väike küla, mis asub 5 km kaugusel Vastseliinast. Kunagi on ka seal kool olnud. Kui Vana-Saaluses veel kooli ei olnud, käisid lapsed Kündjasse (1920-ndate paiku). Hiljem töötas kool Vana-Saaluse rahvamajas. Uus koolimaja valmis juurdeehitusena kunagisele kivist mõisateenijate majale (ehitatud 1878.a.) 1928. aastal. Praegune kahekorruseline maja valmis ühekorruselisena. Pidevalt oli koolis üle 100 lapse, tavaliselt oli õpetajaid kaks. Maalastel jäi haridustee tihti katkendlikuks, sest kodus vajati neid appi tööle. 1940.a. organiseeriti Vana-Saaluse Algkool ümber Vana- Saaluse 7-aastaseks kooliks. 1940.a. 17. juuni varahommikul ületas Punaarmee Eesti riigipiiri. Peagi algas sõda. Sõjaajal õppetööd muidugi ei toimunud. Pärast sõda hakati koolile taas elu sisse puhuma. 5.4. 1962/63. õ.a. eriklasside avamine 1962/63.õ.a. kujunes senisest sootuks erinevaks. Haridusosakond otsustas lisaks normaalklassidele avada ka eriklassi nn.arengupeetusega õpilastele. Normaalklassid olid sel aastal ühekomplektilised, klassijuhatajaks oli J.Ots. Eriklassid alustasid tööd 1.okt. 1962.a. ja jaotati kaheks komplektiks I+II ja III+IV. Klassijuhatajateks said Enn Tuuling ja Valentina Mägi. Normaalkomplekti klassijuhatajal J. Otsal oli nädalas 32 tundi, E. Tuulingul 28 tundi ja V. Mägil 29 tundi. Tänapäeval on õpetajatel nädalas keskmiselt 22 tundi, nii et vähem, kui kolmkümmend kaheksa aastat tagasi. Kuigi eriklassidega tehti palju tööd ja nähti vaeva, polnud tulemused just eriti head, sest õpetajatel ei olnud sellealast ettevalmistust ja kogemusi. Ka materiaalne olukord polnud kiita. Nii otsustaski Haridusministeerium 1963/64õ.a. viia eriklassid Linnamäe 8.kl. kooli juurde. Koolil oli internaat (asus koolihoones), kus õpilased said vajaduse korral ööbida. 5.5. Kooli viimased aastad Vana-Saaluse viimaseid aastaid iseloomustab ebakindlus ja teadmatus. Kooli sulgemise oht kasvas järjest. Aastatel 1967-1971 olid kooli direktoriteks Valentine Mägi (1967-1969), Virve Haller (1969/70), Vilma Pild (1970/71). Kuna kooli olemasolu oli kogu aeg küsimärgi all, hakkasid vanemad oma lapsi kooli panema Vastseliina, see aga tõi kaasa õpilaste arvu vähenemise Vana-Saaluses. Koolis kooli sulgemise teemat välditi. Ju siis ikka veel loodeti. 1970/71.õ.a. jäigi Vana-Saaluse koolile viimaseks. 70-ndate paiku üritati koolimajast teha puhkebaasi, kuid asi jäi sinnapaika. Koolimajas on elanud ja elavad ka praegu inimesed. 6. Siksali-Poksi kool 6.1. Poksi vallakool aastatel 1866-1900 Maja asub praegu Vastseliina vallas Voki külas, ehitati 1866.aastal. Õppetöö algas oktoobrikuus ja lõppes mais. Kooli mindi 10-11-aastaselt. Vallakoolis õpiti üks aasta ja kihelkonnakoolis neli aastat. Poksi vallakoolis õpetati piiblilugu, katekismust, laulmist, rehkendamist ja lugemist. Peamiseks oli siiski piibli õpetamine. Iga nädal käis kirikuõpetaja vaatamas, kuidas lapsed piiblit tunnevad. Esimeseks õpetajaks olevat olnud keegi Meister. Poksis on lapsi õpetanud veel Lamberg ja F. Sander. 1890-ndate aastate lõpul muudeti vallakoolid kolmeklassilisteks, seetõttu vajati ka suuremaid ruume. 6.2. Siksali-Poksi Algkool aastatel 1900-1930 Uus koolimaja ehitati Siksalisse, mis asub Vastseliina vallas Ando külas. Kool valmis 1910.a. ja oli igati ajakohane. 1911.a. valiti vallavolikogus Siksali kooliõpetajaks Rõuge kihelkonnakooli lõpetanud Oskar Nagel. Ta hakkas Siksalis I ja II klassi õpetajaks, Poksi jäi III klass, kus õpetas Gustav Räpo. Igal hommikul alustati koolipäeva palvega, mille juurde kuulus ka pidulik laualipu heiskamine. Peale tunde kordus pidulik tseremoonia, ka lipu langetamine. Tunnid algasid alles keskpäeva paiku. Tundide algust ja lõppu tähistas, nagu tänapäevalgi, kellahelin. Tunnid olid 50 minutit ja vaheaeg 10 minutit pikk. Lõunatoidu pidi iga laps ise kodust kaasa võtma. Kohustuslikku koolivormi polnud. 1925.a. oli koolis 55 õpilast.Õpetajateks olid O. Nagel ja G. Räpo. Kuna G. Räpot ei usaldatud enam tema vasakpoolsete vaadete tõttu, sai Poksi kool uue õpetaja, Jaan Pindise. Arvestades kulusid, mis tuli lastevanematel tasuda igal aastal uute õpikute ostmiseks, leidis õppenõukogu, et kasulikum oleks, kui vanemate nõusolekul õpilased jätaksid kevadel õpperaamatud kooliraamatukokku ja sügisel antakse need õpikud jälle teistele kasutada. 1926.a. oli koolis 54 õpilast, neist 7 IV klassi õpilast tunnistati 4.juunil Siksali-Poksi Algkooli lõpetanuks. 1926/27.õ.a. lõpetas Siksali-Poksi algkooli 11 õpilast 57-st. Kuna J. Pindis läks sõjaväkke, sai kool 1928.a. uue õpetajanna, Ida Müürsepa, kes oli lõpetanud Võrus Käisi seminari. Koolipeod olid väga meeleolukad. Lastekooriga tegeles koolijuhataja O. Nagel, I. Müürsepa hooleks oli lastele näitemängu õpetamine. 6.3. Siksali-Poksi kool 6-klassilisena 1930.a. kehtestati Eestis kohustuslik 6-klassiline haridus. Siksali kooli paigutati nüüd I, II ja III klassi õpilased, Poksi aga IV, V ja VI klass. Esimese klassikomplekti juhatajaks Siksalis jäi O. Nagel ja teise komplekti juhatajaks Poksis I.Müürsepp. O. Nagel andis kõiki tunde peale usuõpetuse, s.o. 25 tundi nädalas, ja I. Müürsepp kõiki tunde pluss veel kaks usuõpetuse tundi Siksalis. 1930.õ.a. õppis koolis 61 õpilast. Sel õppeaasal lõpetajaid ei olnud, sest kool muudeti 6-klassiliseks. Tihtipeale pidid mõned õpilased tegema järelkatseid eesti keeles ja matemaatikas, mis näitab, et need ained valmistasid õpilastele kõige rohkem raskusi. Kuna õpilaste arv oli kasvanud, siis tuli 1932.a. kooli uus õpetaja Voldemar Ilus, kes oli lõpetanud Võru Õpetajate Seminari. Tema õpetada jäid viies ja kuues klass Poksis. Esimene ja teine klass jäid Siksalisse O. Nageli juhatada ning kolmas ja neljas klass I. Nanitsa (Müürsepa) hoolde. 1931.a. õppis Siksali-Poksi koolis 51, lõpetajaid ei olnud jälle, sest oli ju kool alles aasta tagasi muudetud 6-klassiliseks Kuna õpilaste arv oli koolis kasvanud, siis ei suutnud enam kaks õpetajat sellise hulga õpilastega toime tulla. Nii tuli 1932.a. Siksali-Poksi algkooli ka kolmas õpetaja, Voldemar Ilus, kes oli lõpetanud Võru Õpetajate Seminari. 1932.õ.a. õppis koolis 81 õpilast, neist lõpetasid kuuenda klassi viis õpilast. 1933.a. õppis koolis 115 õpilast, neist VI klassi lõpetas 12. Õpilaste arv oli koolis sedavõrd kasvanud, et tuli probleeme õpilaste äramahutamisega. Tekkis vajadus ehitada uus ja mahukam koolimaja. Uue-Saaluses seisis kasutult mõisa härrastemaja, mis kohaliku rahva arvates koolimajaks sobis, seda aga ei pooldanud jõukamad Siksali ümbruskonna talupidajad. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et Siksalis alustatakse siiski koolimaja ehitamist, kuid ajutiselt kohandatakse Uue-Saaluse ruumid viiendale ja kuuendale klassile. Niisiis töötas I ja II klass 1934.õ.a. Poksis, koolijuhataja Oskar Nageli juhatusel. III ja IV klass läks Siksali ja jäi õpetaja Ida Nanitsa õpetada. V ja VI klass kolis aga üle Uue-Saaluse endisesse härrastemajja koos Voldemar Ilusaga. 1934.a. õppis koolis 97 õpilast, neist lõpetas Siksali-Poksi algkooli 7 õpilast. 1935.a. õppis koolis 94 õpilast, neist 7 tunnistati algkooli lõpetanuks. 1936.a. suleti kool Uue-Saaluses, sest kivikatus oli kokkuvarisemise ohus. Vallavolikogu ja õppenõukogu otsustasid kiiremas korras remontida õpetaja Ilusa korter ümber klassiks ja mahutada sinna peavarjuta jäänud V ja VI klass. 1936.a. lõpetasid Siksali-Poksi algkooli 8 õpilast. Kokku oli õpilasi 86. 1936. Aastal tuli Siksali-Poksi algkooli V ja VI klassi õpetajaks Arnold Tolk, sest Voldemar Ilus pidi tervislikel põhjustel õpetajaametist loobuma. 1937.õ.a. otsustati lõputunnistus välja anda 8 lõpetajale. Kokku õppis koolis 82 õpilast. Õppenõukogu koosolekul oli päevakorras õpilaste käitumine, mis oli olnud probleemiks juba varasematelgi aastatel. Tihtipeale olid koolis probleemiks vargused. 1938.a. õppis koolis 76 õpilast, teistast valdadest võeti sel aastal vastu 14 õpilast. VI klassi lõpetas 13 õpilast. 1939.a. saab V ja VI klassi õpetajaks Berta Jõgeva. Töö jaotati järgmiselt: I ja II klass töötab O. Nageliga endiselt Poksi koolimajas, III ja IV klass töötab peamiselt I. Nanitsaga ja V ja VI klass B. Jõgevaga Siksalis. 1940.a. hakati õpetama vene keelt, mis andis tunnistust võõrvõimust. Siksali-Poksi koolil oli ka sõpruskool - Lepistu algkool. 1940.a. võeti teistest valdadest Siksali-Poksi algkooli vastu 11 õpilast. 6.4. Siksali Mittetäielik Keskkool 1941/42 õ.a. muudeti Siksali-Poksi algkool Siksali Mittetäielikuks Keskkooliks. Õppetöö toimus endiselt kahes majas. Õppekeeleks oli koolis eesti keel. Kooli ülalpidaja oli Vastseliina vald ja õpetajate palgad maksis Võrumaa TK Haridusosakond. Koolil ei olnud internaati ega ühistoitlustust, mis raskendas kindlasti õpilaste kooliskäimist. 1941/42 õ.a. õppis koolis 72 õpilast. Berta Jõgeva lahkumisega Siksali Mittetäielikust Keskkoolist sai kool uue õpetaja, Linda Aedniku.Vahepealsete aastate kohta andmed puuduvad. 1944/45 õ.a. oli koolis 64 õpilast, neist 34 tütarlast. 1945. aastal muudeti Siksali Mittetäielik Keskkool 7-klassiliseks. Toimus järsk õpilaste arvu tõus: kuuekümne neljalt kaheksakümne neljale. Kuna koolis oli juba seitse klassi, siis vajati ka rohkem õpetajaid. 1945.aastal tuli Siksali Mittetäielikku Keskkooli juurde kaks uut õpetajat: Hele Krillo ja Albert Oper. 1947.a. lahkusid koolist õpetajad Helju Kööts, Albert Oper ning Linda Aednik. 1946/47 õ.a. oli koolis 87 õpilast, neist 50 tütarlast. 1947.a. lahkus Siksali Mittetäielikust Keskkoolist Hele Krillo. Samal aastal tuli aga juurde kolm õpetajat: Margareta Lodja, Adolf Prääts ja Natalie Orti. 1948.a. lahkus koolist Ida Nanits. II maailmasõda oli ka Siksali Mittetäielikku Keskkooli oma jälje jätnud, kuna õpilaste arv koolis vähenes tunduvalt. Siksali Mittetäielikust Keskkoolist sai taas Siksali-Poksi algkool. Õpilaste kooliskäimine õppeaasta jooksul oli normaalne. Õppekavad kõigis ainetes võeti läbi ning ka edasijõudmist ei saanud laita. Koolis töötas pioneeriorganisatsioon, koosseisus 20 pioneeri. Ringidest töötas koolis spordiring, noorte naturalistide ring ning kirjandusring. 1949/50 lahkus koolist Margareta Lodja. Juurde tuli kolm õpetajat: Melts, Paluste ja Rehtlane. 1950.a. muudeti Siksali-Poksi algkool tagasi neljaklassiliseks ning nii mahtus kogu koolipere ära ühte majja. Poksi algkool lõpetas oma tegevuse 1950.a. 1950.a. tuli Siksali algkooli õpetajaks Taimi Vanaase, kellest hiljem sai kooli direktor. 1953/54 õ.a. lahkusid koolist õpetajad Melts ja Rehtlane, pisut hiljem lahkus ka Paluste. Tegutses lastevanemate komitee ja peeti koosolekuid, kus arutati koolielu puudutavaid probleeme. Õpilaste arv hakkas jälle tasapisi tõusma ja kool vajas ka teist õpetajat. 1958.a. tuli Siksali algkooli teiseks õpetajaks Rannula. 1970.a. tuli õpetajaks Alla Pedajas. Peale õpetajate kontrollisid koolis sanitaarset puhtust ka vastavad volinikud, tihti tehti arstlikke ülevaatusi. Nii et selles koolis valitses kord ja puhtus. 1973.a. lahkus koolist ka Alla Pedajas. Taimi Vanaase töötas koolis veel ühe aasta, kuni tuli seadus väikeste koolide likvideerimise kohta. 1975.a. seisis kool juba tühjana. 7. Tabina kool 7.1. Tabina Algkooli algaastad Tabina Algkool avati 1882.a., mõningail andmeil juba 1874.a. Tabina Algkool töötas oma algusaastail nelja-klassilise koolina. 1874.a. oli koolis õpetajaks Johann Kukk. Õppetöö algas 1.oktoobril ning töötati 12 nädalat, viis päeva nädalas. Õpilaste üldarv oli 141, neist 64 tütarlast ning koduõpetusel oli 44 õpilast. Võrreldes teiste koolidega on see arv üllatavalt suur.Õppetöö lõppes 1.mail 1875. a. 1875/76.õ.a. õppis koolis 124 õpilast, neist kodust õpetust sai 35 last. Sel õppeaastal töötas kool 21 nädalat. 1877.a. oli õpilaste üldarv tõusnud 145-le, neist oli tüdrukuid 72 ning koduõppusel 44 õpilast. Kool töötas kokku 24 nädalat. 1878.a. õppis koolis 127 õpilast, neist koduõppel 37. 1879.a. õppis koolis 155 õpilast, neist 41 koduõppel. Sel õppeaastal töötas kool vaid 17 nädalat. 1880/81 õ.a. andmed puuduvad. 1882.a. oli koolis õpilaste üldarvuks 139 õpilast, koduõpetusel neist 47. Kool töötas sel õppeaastal 81 päeva. 1883.a. õppis koolis 131 õpilast, neist 65 tüdrukut, koduõpetust sai 37 õpilast. Kool töötas 87 päeva. 1884 õ.a. õppis koolis 112 õpilast, neist koduõpetust sai 41 õpilast. Kool töötas sel õppeaastal vaid 63 päeva. 1885 .a. oli koolis 131 õpilast, koduõpetust anti 39 õpilasele. Järgnevate aastate kohta materjal puudub. 7.2. Aastad 1920-1944 Tabina Algkool töötas 1920-1934-ndatel aastatel 4-klassilise koolina, koolis käisid peamiselt ikka talulapsed. 1920/21 õ.a. oli koolis kaks õpetajat: Oskar Lukksepp, kes oli ka koolijuhataja, ning õpetaja Majas. Kui õpetaja Majas pensionile läks, tuli tema asemele preili Pähn. Õpilastele, kes tulid kaugemalt, võimaldati ka koolis ööbimine. Nagu teisteski koolides, nii ka Tabina Algkoolis käis kord kuus sanitaarkontroll. Nii nagu igas koolis, tähistati ka siin mitmeid tähtpäevi, korraldati pidusid, näiteks emadepäev, jõulupeod, kevadpeod jt. Oskar Lukksepp juhatas kooli 1936. aastani. 1930-ndatel aastatel oli kool ikka 4-klassiline ning õpetajaid töötas kaks. Peale O. Lukkseppa sai kooli juhatajaks Enn Tuuling. E. Tuulingu juhatajaks oleku aega peetakse üheks kooli paremaks ajajärguks. Tema ajal oli kool 6-klassiline, õpetajateks olid veel Berta Jõgeva ja Eeva Salun. 1936-40 paiku (täpset aastaarvu pole teada) rajati kooli juurde väike spordiplats. Tabina koolis 1941-42.a. õppinud Ergav Puusepp meenutab, et vene ajaga muutus palju: juurde tuli vene keel ja Stalini-aegne propaganda. Õpilased pidid kõik astuma pioneeri- organisatsiooni, kes seda ei teinud, neid mõjutati kodu kaudu ning sageli hirmutati. Siin näemegi ühte põhjust, miks pioneerid nii populaarseteks muutusid. Paljud, eriti tüdrukud, astusid neisse organisatsioonidesse just hirmutamise tõttu. Peale O. Lukkseppa sai koolijuhatajaks Hermann Lepik. Aja jooksul, mil Lepik kooli juhatas, käis koolist läbi kolm õpetajat: Õ. Annioti, L. Lehiste ja M. Liivak. 1944.a. arreteerisid sissetunginud venelased koolijuhataja Lepiku. Peale Lepikut tuli õpetama Elmeerika Haring. Saksa ajal oli koolis kõik enam-vähem nii nagu Eesti ajalgi. 1944.a. kui venelased sisse tulid, toimusid Tabinas lahingud, ja mõistagi ei töötanud siis ka kool. 7.3. Tabina Mittetäielik Keskkool 1944/45 õ.a. oli kooli täielik nimetus Lasva valla Tabina Mittetäielik Keskkool. Õppekeeleks oli koolis kuni sulgemiseni eesti keel. Koolimaja asus omaette ja ühes hoones. Sõjas koolimaja kannatada ei saanud. Koolil oli oma raamatukogu. Raamatute üldarv oli 314. Kooli direktoriks oli 1944/45 õ.a. Marta Liivak. Teise õpetajana oli tööl Elmeerika Haring. Koolis õppis 55 õpilast. Internaat koolil puudus ja selle järgi ei tuntud ka vajadust, sest kooli käisid ainult ümbruskonna lapsed. Õpilaste käitumine ja suhtumine õpetajatesse oli vägagi hea. Pioneeritöö koolis ei edenenud, sest polnud kompetentset õpetajat. Kuid põhjus võis olla ka selles, et puudus õpilaste huvi pioneeritöö vastu. Võrus toimuvaist seminaridest võtsid õpetajad alati osa. Kuna trantsporti polnud, käisid nad alati jalgsi, mis näitab, kui tähtsaks pidasid õpetajad enesetäiendamist juba sel ajal. Õppetööd raskendasid asjaolud, et tihtipeale puudusid õpikud. Nii näiteks ei olnud emakeele lugemikke pooltel klassidel. 7.4. Tabina Algkool 1945/46 õ.a. nimetati Tabina MTK uuesti Tabina Algkooliks. Kool töötas neljaklassilisena kahe klassikomplektiga. Koolis õppis 44 õpilast. 1946/47 õ.a. sai direktoriks Margareethe Lodja. Õpetajaid oli endiselt kaks. Õpilased tegelesid isetegevusega: tantsisid, laulsid, näitlesid jne. 1948/49 õ.a. tuli kooli Elmeerika Haringu asemele uus õpetaja L. Toom. Koolis oli palju õpilasi n.ö. “istuma” jäänud. Koolis oli petrooleumivalgustus. Kolm korda aasta jooksul käis kooliarst lapsi läbi vaatamas. Organisatsioonidest tegutsesid endiselt pioneerid ning Punane Rist. Küpsuseksameid koolis ei olnud. Õpetajatele maksis palka Võrumaa TK Haridusosakond. 1949/50 õ.a. õppis koolis 38 õpilast ja neid õpetas endiselt kaks õpetajat. 1950-53. aastani andmed puuduvad. 1953/54 õ.a. töötas kool ikka veel nelja klassiga, kuid ühe klassikomplektiga. Seepärast oli ka üks õpetaja. Raamatukogus oli raamatuid 232 köidet. 1954/55 õ.a. oli koolis üks klassikomplekt, kuhu kuulus kolm klassi. Neljandat klassi ei olnud. Koolis õppis vaid 16 õpilast, mis on praegusel ajal viimne õpilaste piir klassis, et klass likvideerida.Raamatuid klassiväliseks lugemiseks oli 201.Õpetajaks ja juhatajaks oli M. Lodja. 1955/56 õ.a. eksisteeris kool ühe klassikomplektiga, kuhu kuulusid endiselt kõik kolm klassi. 1956/57 õ.a oli viimast aastat õpetajaks ja ka juhatajaks M. Lodja. Koolis õppis 24 õpilast. Kool töötas endiselt ühe klassikomplektina, kuid nüüd kuulus sinna ka neljas klass. 1957. aastal lahkus koolist M. Lodja. Tema asemele tuli noor mees Juhan Grossberg, kes oli lõpetanud Rakvere Pedagoogilise kooli. Õpetajaks oli Maret Mahoni (Liivik). Kool töötas ühe klassikomplektiga, kuhu kuulusid I, II, III, IV klass. Koolis õppis kokku 23 õpilast. 1958/59 õ.a. 1.sept. lahkus koolist J. Grossberg. Juhataja tööd hakkas tegema M. Mahoni ning teiseks õpetajaks tuli Hele Saar (Lõhmus), kes oli lõpetanud Tartu Pedagoogilise kooli. Sel õppeaastal töötas kool kahe klassikomplektiga: I+II; III+IV klass. Õpilasi oli kokku 23. Ikka veel oli koolimajas petrooleumivalgustus. Kooli raamatukogus oli 1958/59 õ.a. raamatute arv kasvanud 330-le. 1959/60 õ.a. sai M. Mahoni asemel juhatajaks H. Saar. Koolis õppis kokku 21 õpilast. Kool töötas kahe klassikomplektiga. 1960/61 õ.a. oli koolijuhataja ikka H. Saar, kuid M. Mahovi asemele tuli Evi Kurvits. Õpilaste üldarv oli vaid 18 õpilast, vaatamata sellele töötas kool kahe klassikomplektiga. 1961.a. viidi koolis läbi sanitaarremont. 1961/62 õ.a. õppis koolis 20 õpilast. Õpetajad olid samad. 1962/63 õ.a. 1.sept. lahkus koolist õpetaja E. Kurvits. Õpilasi oli koolis vaid 13 ning kool töötas ühe klassikomplektiga. Sel õppeaaatal pandi kooli sisse elekter. 1963/64 õ.a. töötas kool taas kahe klassikomplektiga. Kooli oli tagasi tulnud M. Liivik (Mahoni). Teisel poolaastal tuli tagasi ka H. Lõhmus.Koolis oli 17 õpilast. Pioneerid andsid iga kuu välja seinalehte. 1964/65 õ.a. õppis koolis 16 õpilast. 1965/66 õ.a. õppis koolis 17 õpilast. Koolis töötas kaks õpetajat: Hele Lõhmus ja Aino Laiv. 1966/67 õ.a. oli koolijuhatajaks H. Lõhmus ja õpetajaks M. Liivik. Sel õppeaastal õppis koolis 17 õpilast. 1967/68 õ.a. vabastati M. Liivik Tabina Algkooli õpetaja kohalt seoses klassikomplekti likvideerimisega. Õpilasi õppis koolis 11 ning kool töötas ühe klassikomplektiga. 1968/69 õ.a. algul õppis koolis 11 õpilast, kuid õppeaasta lõpuks oli õpilasi järele jäänud vaid 7. 12.septembril 1969.aastal likvideeriti Tabina Algkool. Triinu Adason 11.klass Kasutatud kirjandus: 1.Saarniit, J. Vastseliina Algkool 1737-1937: Vastseliina Algkooli Kirjastus,1937. |