Vastseliina Keskkooli ajaloost 1.1.Vastseliina Keskkool aastatel 1947 – 1954 ( direktoriks oli Aleksander Linask). On järjest uutel koolialgus. Ja põlvest põlve kestab see – koolirõõm ja koolitee. L. Hainsalu Ajalooandmete põhjal algas Vastseliinas koolitarkuse jagamine XVIII sajandi I veerandist, keskharidust on olnud võimalik omandada alates 1947. aastast. Kool on aastate jooksul olnud meie ümbruskonnale hariduse lätteks, kust noorsugu on saanud vaimujanu kustutada. Tänaseni on Vastseliina Keskkoolis keskhariduse omandanud 1183 noort inimest. 1947. aastal muudeti Mittetäielik Vastseliina Keskkool keskkooliks. Kool töötas nn. valges koolimajas, sõjast alles jäänud vanas kihelkonnakoolimajas. Ruumipuuduse ning õpilaste arvu suurenemise tõttu töötas kool aastatel 1950 – 1960 kahes vahetuses. Kooli areng aastate jooksul on olnud suhteliselt rahulik, ilma teravate tõusu- ja mõõna-perioodideta. Aga edasiliikumine on alati toimunud, on olnud teatud mõttes proovimist ja katsetamist seoses haridusministeeriumi poolt esitatud nõudmistega, nagu polütehniline tööõpetus, vene keele süvaklassid, 6. aastaste õpetamine, põllumajanduse mehhaniseerimise, piimafarmi laborandi ja masinlüpsimeistri-operaatori erialade õpetamine, töö kodundus-klassidega. Ja seda katsetatud on ikka selle nimel, et otsida võimalusi oma õpilastele koolist kaasa anda lisaks üldharidusele ka eluks vajalikke oskusi. Keskkooli esimeseks direktoriks oli Aleksander Linask ja õppealajuhatajaks Georgi Petúnikov. Õpetajaid oli 48, neist naisi 33 ja mehi 15. Sellel ajal otsustati sageli inimese üle sotsiaalse päritolu järgi. Aeg määras ja dikteeris suuresti inimeste käitumise. Võimalusi ise otsustada oli vähe. Ka õpetajad olid oma ette-valmistuse poolest küllaltki erinevad. Kooli keskkooliks muutumise tingis elu ise, sest õpilaste kodudes oli hakatud aru saama hariduse vajalikkusest. Õpilaste arvgi ulatus sinnamaale, et oli paras ühele maakoolile. Õppimistahe oli suur nii õpilastel kui õpetajatel, sest ka õpetajad olid alguses väga erineva ettevalmistusega, ühelgi õpetajatest ei olnud kõrgemat haridust ja seetõttu tuli paljudel õpetajatel kaugõppe teel asuda seda omandama. Esimeste lendude lõpetajad olid peaaegu üheealised õpetajatega, seetõttu olid omavahelised suhted väga head. Vanemate pedagoogide heatahtlik suhtumine ja tähelepanu liitis noored ja vanad õpetajad ning õpilased ühte. Koolielu selleaegsetes tingimustes oli küllaltki raske ja keeruline. Töötati kahes vahetuses ja õhtusel vahetusel tuli töötada petroolemilampide valgusel. 1951. aasta märtsis sai kool elektri-valgustuse. Üha kasvav ja arenev kool põrkas kokku raskustega. Kooli direktor ja õpetajad olid hõivatud väga paljude ühiskondlike kohustustega. Peagi hakkasid õpetajad abiks käima veel ka põllutöödel. Hoolimata aja raskest ajast valitses loov vaim ja püüd hariduse poole. Vastseliina Keskkooli kolm esimest lendu olid küllaltki edukad. Seda tõestab esimeste lendude lõpetajate tublidus. Nende hulgast on sirgunud filosoofe, ajaloolasi, kultuuritegelasi, õpetajaid ja igati tublisid tööinimesi. Enamus neist peavad praegu pensionipõlve. Aeg on teinud oma töö. Üleminekueksamid toimusid kevaditi ja sügiseti. Võõrkeeltest õpiti saksa keelt. Võimlemissaali ja vajalikku spordiväljakut polnud. Sellest hoolimata suudeti läbi viia kooli-, maakonna-, rajooni-, linna- ja vabariiklikke võistlusi. Õpilaste koolist puudumise põhjusteks olid haigus, riietuse ja jalatsite puudumine, töö kol-hoosis või kodus. Põhjuseta puudumist esines harva. Soov haridust omandada oli suur, kooli tuldi jalgsi, isegi 20 versta kauguselt, või ööbiti nigelas internaadis. Koolis oli raamatukogu, mis mahutas 1225 raamatut. Seega said noored oma kirjanduslikke huve rahuldada, oma silmaringi avardada. Toitlustamist koolis ei olnud, pakuti ainult teed. 1950. aastal ehitati koolimaja vastu üle tee internaadihoone, milles oli kolm tuba magamiseks ja köök. Seal hakkasid elama tüdrukud. 1953. aastal valmis koolile uus 100-kohaline internaadihoone, mis asub Pioneeride tänavas. A.Linaski direktoriks oleku ajal pandi alus Vastseliina Keskkooli tegevusele. Tema ajal oli koolis võrdlemisi tugev õpetajate kaader. A.Linask nõudis ranget distsipliini. Kooli majanduslik olukord hakkas järk-järgult paranema. Sel perioodil said keskhariduse 59 noort. Vastseliina Keskkooli algus oli hiilgav. Panuse pidid andma kõik – õpetajad, õpilased, lapse-vanemad. Arvestades selleaegset elu-olu, oli Vastseliina Keskkooli tekkimine suur samm edasi selle piirkonna arengus. 1.2. Vastseliina Keskkool aastatel 1954-1956 (direktoriks oli Irene Eisen). 1954. aastal määrati koolidirektori kohale Irene Arus (Eisen), kuna A. Linask'il puudus kõrgem haridus. 1.3. Vasteliina Keskkool aastatel 1956-1963 (direktoriks oli Paul Vardja). Paul Vardja tuli Vastseliina Keskkooli tööle 1951.a. Õpetajate Seminaris oli ta omandanud algkooliõpetaja kutse ja hiljem lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Juulis 1956.aastal edutati Paul Vardja Vastseliina Keskkooli direktoriks. Direktori kohal töötas ta 7 aastat. Seda perioodi mäletavad vilistlased kui aktiivse tegevuse aega. Märksõnadeks olid sport, muusika ja isetegevus. Need olid direktori armastatud tegevused ja see ei jätnud puudutamata ka õpilasi. P.Vardja direktoriks oleku ajal töötas koolis 48 õpetajat, neist 36 naist ja 12 meest. Alates aastast 1959 töötas koolis õpilaste koolikooperatiiv. Kooperatiivi esimeheks oli valitud üks õpilane ja hooldajaks õpetaja. Koolis oli müügipunkt, kust sai osta koolitarbeid, saiakesi, sooja toitu jne.Müüjaiks olid õpilased. Saadud kasumi eest korraldati kevadel ekskursioone ja aktiivsematele liikmetele maksti preemiat. 1960/61 õppeaastal kehtestati Vastseliina Keskkoolis nagu kogu Võru rajooniski kaheksaklassiline koolikohustus. Koolile rajati küülikufarm.Küülikute arv ulatus sajani. 1961/62 õppeaastal algas koolis tootmisõpetus. Erialaks valiti põllumajanduse mehhaniseerimine. 1962. aasta suvel hakati Vastseliina sovhoosipoolse majandusliku toetusega Kirikumäe järve äärde ehitama pioneerilaagrite läbiviimiseks köögi- ja sööklahoonet. Korrastati järve ümbrus. 1962/63 õppeaastal sisustati Vastseliina Kultuurimajja tootmisõpetuse kabinet. Samal aastal lõpetati õpilaste koolikooperatiivi tegevus, kuna leiti, et tema tegevus pole õpilastele vajalik. Spordis tegeldi kõige enam suusatamise ja võrkpalliga. Nendel aladel osaleti koolide vaba-riiklikel võistlustel.Võrkpalliplats tehti metsa ja mängiti isegi talvel. Hiljem ehitati mängu-väljakule katus peale. Keskkooliosas tegutses segakoor. Lauldi laule Eesti klassikalisest repertuaarist. Veel oli mees- ja naisansambel. Anti kontserte, käidi ülevaatustel. Mais 1959.a. tuli poistekoor ülevabariigilise ülevaatuse võitjaks, järgmisel aastal teiseks. Kõigest hoolimata vaevas kooli ruumipuudus. Õppimine toimus kahes vahetuses. Töö-tingimused olid rasked. Puudusid eraldi ruumid õpetajatele ja direktorile. Internaat valge koolimaja vastas ehitati ümber õpetajatele korteriteks. Ehitati välja õppetöökoda metalli- ja puidutööks, osteti juurde õmblusmasinaid.Raamatukogugi oli kasvanud suuremaks. Selleaegseid koolilapsi iseloomustas pärastsõjajärgne rangus ja vähenõudlikkus. Majandus-likult olid inimesed kehval järjel. Noored olid töökad ja tahtsid õppida, olid distsiplineeritud. Õpetajad hindasid õpilastes töökust, suurt tahtejõudu. Paul Vardja on ise öelnud (1997.a.), et selle aja noored olid töökad, moraalselt kindlamad ja puhtamad, kuid arvab, et tänapäeva noored on avatumad ja laiema silmaringiga. Kellel vähegi vaimuandeid oli, see jõudis ka edasi. Selleaegsetest lõpetajatest on paljud praegu juhtivatel ametikohtadel. Mitmed töötavad aktsia-seltside, osaühistute eesotsas, on talunikud, paljud on valinud haridusalase tegevuse. Ka Vastseliina Keskkoolis töötab mitmeid selleaegseid lõpetajaid. Koos üldteadmistega saadi teatud oskused maaeluks ja tööks, sest üheks õppeaineks oli polü-tehniline tööõpetus. Lisaks sellele veel kahenädalane tööpraktika kevadel ja sügisel kolhoosis põllutöödel või karjalaudas. Kõige paremaks näitajaks õppe- ja kasvatustöö alal oligi see, et lõpetanute sissesaamine kõrgkoolidesse oli hea. Kooli tuli rohkem vabadust, kui seda oli Linaski ajal. Paul Vardja oli koolijuht, kes oli vastu kõrgemalt poolt tulevatele mõttetutele ettekirjutustele, protsendimaaniale, pedagoogilise süs-teemi ummikusse ajamisele. Ta oli vastu koolide bürokratiseerimisele. Elavnes kultuurielu nii koolis kui ka Vastseliina alevikus. Tema motoks oli: “Kui põleda, siis nii, et sädemed lendavad – mitte vinduda”. 1.4. Vastseliina Keskkool aastatel 1963 –1965 ( direktoriks Elsie Mets). 1963. aastal sai uueks Vastseliina Keskkooli direktoriks Elsie Mets. Õpetajaid oli 29. Õpetajate metoodiline töö oli korraldatud ainekomisjonide kaudu. Peamine rõhk pandi indi-viduaalsele tööle. Õpetajate enesetäiendamiseks töötas esteetikaseminar, eestvedajaks direktor E. Mets. Seoses Paul Vardja lahkumisega Vastseliinast puudus muusikaõpetaja ja see andis tunda ka õpilaste isetegevuses. Leonid Eriku tööleasumisega muusikaõpetajana olukord lahenes. Koolis tegutsesid ka eelmise direktori ajal loodud töökojad metalli ja puidu töötlemiseks ning õmblustöökoda. IX-XI klassi õpilased jaotati erialade järgi: loomakasvataja, mehhani-saator, traktorist-masinist. Lisaks sellele hakati õpetama ka masinaõpetust, mis on tänapäeval võrreldav autoõpetusega. Internaadis ühendati kaks magamistuba, kus valmis keemiakabinet. Vaststseliina Keskkooli juures avati kaugõppefiliaal, mis andis võimaluse ka töö kõrvalt keskharidust omandada. Raamatukogus hoiul olevate raamatute arv oli kasvanud 3331. Internaadis elas (seisuga 15. jaan. 1965) 102 õpilast, kõigile võimaldati sooja toitu. 2.septembril 1965.a. anti Võru Rajooni RSNTK Hariduosakonna juhataja käskkirjaga nr.30. Vastseliina Keskkool üle endiselt direktorilt E. Metsalt uuele direktorile Jüri Naaritsale. 1.5.Vastseliina Keskkool aastatel 1965 – 1980(direktoriks Jüri Naarits). Vastseliina Keskkooli direktori koht jäi 1965.aastal tühjaks. Seejärel pakuti seda kohta J. Naaritsale, kes oli omandanud ajalooõpetaja kutse. Pärast pikaajalist kaalumist võttis ta selle koha vastu. See elus palju näinud ja kogenud inimene tegi kohe asja enda jaoks selgeks ühes, nimelt, et kool ei saa areneda, kui õppetöö käib mitmes majas ja õpperuumid ei vasta enam sugugi aja nõuetele, olgugi et kaader oli kõrgema haridusega, staaêikas ja enamik õpetajaid väga head ainespetsialistid, kelle nõudlikkust ja jagatud tarkust mäletasid õpilased tänutundes veel kõrgkoolis õppideski. Koolis oli olukord raskenenud, puudusid mitmed aineõpetajad, ka õppealajuhatajat polnud. Siiski nõustus sellele kohale asuma matemaatikaõpetaja Elsa Hillep, kes jäi peagi dekreetpuhkusele. Teda asendas pensionil olev Aleksander Linask. Teised puuduvad õpetajad leiti endiste kooli kasvandike hulgast. Võib öelda, et J. Naarits alustas raskes olukorras, vanu haavu parandades. Kool oma 300 õpilasega oli õppetööks paigutatud kolme eraldi asuvasse hoonesse - keskaste kihelkonnakooli majja ja selle vastas olevasse internaati, alg- ja keskkooliklassid alevi teises otsas asuva uue internaadi ruumidesse. Õpetajad ja õpilased pidid nüüd teatud tundideks rändama ühest majast teise. Vastseliina rajooni ühendmisel Võru rajooniga 1959. a. jaanuaris tegi rajooni likvideerimise komisjon ettepaneku: anda 1953. a. ehitatud rajooni administratiivhoone (praegune Sanantoorne Internaat) keskkoolile kasutamiseks. See ei leidnud toetust, sest oli alanud internaatkoolide loomise kampaania. Niisuguse suhtumise juures jäid üldhariduslikud kohalikud koolid halvemasse olukorda. Vastseliina Keskkool oli nagu teisejärguliseks tõrjutud õppeasutus. 1966.a. võeti käsile valge maja kapitaalremont. Vähehaaval uuendati kooli inventari. Muretseti ka pedagoogilise kaadri täiendamise ning tugevdamise eest. Nii võeti kooli tööle noored eriharidusega õpetajad. Praeguseni on sel ajal tööle võetud õpetajatest Vastseliina Keskkoolis hariduse andmist jätkanud: Linda Hanimägi-Potolovskaja, Lea Lõiv-Mändik, Zinaida Hanimägi-Kall ja Juta Salmistu. Õpetajaid oli 22, enamik neist kohalikud. Õppetöö oli vabamaks muutunud, polnud enam ülevalt poolt dikteerimist. Jätkati P. Vardja poolt asutatud poistekoori traditsioone, puhkpilliorkestri ja laste- ning noorte segakoori edasiarendamist muusikaõpetaja Leonid Eriku käe all. Helju Müürsepp alustas rahvatantsu juhendamist. Pioneeri tänava uus internaadihoone ehitati kapitaalremondi käigus ümber õppehooneks. Sinna paigutati kesk- ja vanema astme klassid. Algklassid koos pikapäevarühmaga viidi tagasi valgesse majja. Vana internaat võeti taas kasutusele. Seega muudeti kooli peahooneks endise valge maja asemel hoopis uus internaadihoone. Kütmisprobleemide tõttu tuli õppetöö aeg - ajalt katkestada. Järgnevatel aastatel hakkas õppetöö kvaliteet märgatavalt paranema, tõusis õppeedukus. Õpilased hakkasid edukalt esinema aineolümpiaadidel. Suurenes kõrgkoolidesse suunduvate abiturientide arv.. Keskkooliklasside vahel tehti kunstilise isetegevuse ülevaatekonkursse. 1965.–1980. aastatel lõpetanutest suur protsent on tööle asunud õpetajatena, arstidena, eraettevõtjatena ja muudel märkimisväärsetel kohtadel. Enamik õpilasi said koos keskkooli lõpetamisega ka amatöör-autojuhiload. 1970. aastatel selgus, et senini ettevõetu ei lahenda ikkagi kasvava ja areneva kooli ruumi- vajadusi. Nüüd töötas kool juba viies hoones, kahte neist renditi. Nii tõstis J. Naarits 1972/73 aastavahetusel üles uue koolimaja ehitamise hädavajalikkuse. Alles nüüd, 15 aasta möödumisel taotluse esmakordsest esitamisest, hakati abi otsima vabariigi haridusministeeriumi poolt. 1974. a. hilissuvel ilmusid ehitusplatsile ehitajad. 1.sept. 1975 avati uus koolimaja. Avamistseremooniale oli tulnud üle 1000 inimese. Kooli-majas oli jäetud siiski palju tegemata (siseujula, lükandvahesein aula ja võimla vahel, vesti-büülide puitparkett.) Nüüd jäi koolist eraldi vaid internaat. Uue koolimaja kõrvale männimetsa rajati liikluslinnak. J. Naaritsa direktoriks oleku ajal, 1970. aastatel tugevnes riigi hariduselus tsensuur ja poliitiline diktaat. Õppetöös oli endiselt tähtsal kohal polütehniline tööõpetus, mille raames õpetati poistele põllumajanduse mehhaniseerimist ja tüdrukutele piimafarmi lüpsimeistri-laborandi eriala. See ei olnud ainult kooli valik, vaid tulenes selleaegsest riigi hariduspoliitikast, mis seostati nn. üldisele keskharidusele üleminekuga ja üldhariduslike koolide õppekasvatustöö ühenda-misega kohaliku paikkonna elu- ja tootmistegevusega. Lastevanemate sooviks oli, et kooli lõpe-tades saaks õpilane ka autojuhiload. Rohkem probleeme oli tüdrukutega, kellele ei meeldinud pakutav eriala. Saadud oskusi ei kasutatud. Värsked lüpsimeistrid-laborandid, kes kõrgkooli sisse ei saanud või tehnikumis õpinguid ei jätkanud, asusid tööle kaubandusse või mujale teenindus- või tootmissfääri. Sel perioodil alustati vastukaaluks põllumajandusele tööd vene keele süvaõppe klassidega. Seal hakkasid õppima põhiliselt ärksama vaimuga tütarlapsed. Oli aeg, kus tunniplaanis oli keskkooliklassidel 11 tundi vene keelt ja samapalju põllumajandustunde. Olgu võrdlevalt öeldud, et momendil on keskkooli õppeplaanis ainult 5-6 tundi võõrkeeltele (2-3 tundi saksa või inglise keelt ja samapalju vene keelt). Veel tuleb ära mainida seda, et kool pidi oma tegevuses juhinduma NLKP ideoloogiast. Nii programmide kui ka õppeplaanide järgi tuli palju aega kulutada nõukogude korra ja valitseva partei poliitika õpetamisele, eriti ajaloos ja ühiskonnaõpetuses. Kahtlemata jäi selle tõttu ühtteist vajalikku õpetamata maailma üldkultuurist. Tagasivaadet tehes peab sedagi ütlema, et kuuekümnendatel ja seitsmekümnendate algusaastail oli parteipoliitika tunduvalt nõrgem, kui seitsmekümnendate teisel poolel. Väga suurt rolli mängis koolis õppeedukuse protsent. Pioneeri- ja komsomolitööl oli suur osa koolide paremusritta seadmisel. Praktiliselt kogu töö ja elu oli üles ehitatud võistlemisele, peaaegu igal alal toimusid nn. sotsialistlikud võistlused. Viisteist aastat Vastseliina Keskkooli juhtinud Jüri Naaritsa tööaastad olid tegevusrohked. 1.6. Vastseliina Keskkool aastatel 1980-1994 (direktoriks Peeter Puusepp). 1980/81 õppeaastal õppis Vastseliina Keskkoolis 445 õpilast. Kool töötas ikka veel kahes vahetuses. Sel aastal toimusid olulised muutused kooli pedagoogilise kollektiivi koosseisus. Direktori kohale määrati Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse insener-mehhaaniku diplomiga lõpetanud Peeter Puusepp, õppealajuhatajaks sai Ene-Külli Lokk ja klassivälise töö organisaatoriks Enn Veri. Direktor Peeter Puusepa tööperioodi iseloomustab veelgi suurema osatähtsuse pööramine põllumajanduserialadele ja üldse koolielu maalähedasemaks muutmine. Õppetöö aluseks koolis oli üldharu õppeplaan. Vaba- ja valikainete tundide arvel õpetati poistele põllumajanduse mehhaniseerimist ja tüdrukutele kodundust ja käsitööd. Kõik, kes soovisid, said keskkoolis edasi õppida. 28. märtsil 1981.a. tähistati kooli 250. aastapäeva. 1983/84 õppeaastal osaleti Eesti Televisiooni poolt korraldatud koolidevahelises mängus “Turniir”. Vastseliina Keskkool saavutas esimese koha ja see oli suureks tunnustuseks väikesele maakoolile. 1984/85 õpeaastal saavutati teine koht. Need saavutused olid õpilaste ja õpetajate hea koostöö tulemus. 1983. aastal rajati kooli ajaloomuuseum. Tähtsal kohal olid koolielus pioneeri- ja komsomolitöö. Hulgaliselt loodi koolis huviringe, milles õpilased võisid oma vaba aega sisustada. 1. septembril 1984. aastal alustas tööd 6.- aastaste laste ettevalmistusklass. Kuueaastaste laste koolikohustuse nõue kaotati 1987. aastal. 1987.aastast alates hakati põllumajanduse mehhaniseerimist õpetama viilhalli ehitatud õppe-klassides. 1989.aastal anti koolidele võmalus valida kolme õppeplaani vahel: reaal-, humanitaar- või üldharu plaan . Kooli õppenõukogu otsustas jätkata tööd üldharu alusel. Lõpetati töö vene keele eriklassidega ja õppeplaani ilmusid vaba– ja valikainete tunnid. Samal aastal alustati arvutiõpetusega vaba- ja valikainete tundide arvelt. Mindi üle 5- päevasele töönädalale. 1991/92 õppeaastal algas pidev õpilasvahetus Soome Vabariigis Valkeakoskis asuva Naaka kooliga. Samal ajal saavad alguse Vastseliina valla sidemed Rootsi Kuningriigi Ärjängi Kommuuniga. 1992.a. avanes kahel meie kooli õpilasel võimalus õppida kaks nädalat Rootsis. Sel perioodil hoogustus koolis kodu-uurimislik tegevus. Alates 1991. aastast on igal aastal Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kujunenud traditsiooniks kooli kodu-uurimispäevad. Traditsiooniliseks ürituseks olid alati vastlapäevad, abiturientide nääriballid. Igal aastal on olnud rebaste pidu, kus 11. klass “ristib” uusi kümnendikke. On toimunud ka misteri-, pop-poisi ja -tüdruku valimised. P.Puusepp direktorina pööras suurt tähelepanu kooli majandusliku tegevuse arendamisele, uute õppeplaanide koostamisele ja kutseõpetusele. 1.7. Vastseliina Keskkool aastatel 1994 - tänaseni (direktoriks Heiki Ojala). Augustis 1994.a. valiti Heiki Ojala Vastseliina Keskkooli direktori kohale. Heiki Ojala on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogi diplomiga. Direktor H.Ojala asus läbi viima muudatusi. Ta seadis oma töös eesmärgiks akadeemilise tööõhkkonna loomise. Kool peab saama avatud maailma, see tähendab, et meie õpilasel peab olema võimalus minna mitte ainult reisile välismaale, vaid ka õppima ja ennast harima. Esialgu jätkati keskkooliklassides vaba- ja valiktundide jaotamist ka kutseõppele. Kuna Eesti Vabariik lõpetas kutseõppe finantseerimise ja muudeti oluliselt õpetajatele palga maksmise printsiipe, st. mindi üle nn. pearaha süsteemile, otsustas Vastseliina Keskkooli õppenõukogu 1997.aastal liita keskkooliklassid ning vaba- ja valikainete tundide arvelt suurendati võõrkeelte ja informaatika tundide arvu nädalas. Tähtsamad ettevõtmised H.Ojala direktoriks oleku ajal: Töötati välja kooli põhikiri, muudeti sisekorraeeskirju ja kodukorda. 1993.aastal loodi Vastseliina Keskkooli juurde täiskasvanute täiendõppeks Vastseliina Vaba-haridusselts. Seal on võimalik täiendada end keelte alal, õppida tundma arvutit, saada teadmisi käsitöö ja puidutöö alal. Tegevus toimub õhtuti, töövälisel ajal. 1994.aastal otsustas Vastseliina vald võtta Maailmapangalt laenu ja selle rahaga ehitati Vastseliina Keskkoolile kaasaegne katlamaja. 1996.aastal sai koolimaja A-korpus uue plekk-katuse. 1996.aasta sügisel ehitati kooli söökla ühte ossa kohvik. 1996. aasta novembris külastas meie kooli delegatsioon Saksa Liitvabariigi Koblenzi Gümnaasiumi. 1996/1997.aastal uuendati Vastseliina Keskkooli muuseumi. 1997.aasta sügisel ehitati endisesse bioloogiaklassi, raamatukogu kõrvale, lugemissaal. Kuna elame kiiresti arenevas maailmas, siis laiendati arvutiklasse. Juurde on muretsetud kaasaegseid arvuteid. 1997.aastal ühendati Vastseliina Keskkool Internetti. 1997.aasta juunis toimus ühine projekt Taaniga õpilaste vahetamiseks. Selle raames külastas 20 õpilast Taani Kuningriiki ja taanlased Eesti Vabariiki. 1997.aasta kevadel sooritasid kooli lõpetajad esmakordselt riiklikke eksameid. Kohustus-likuks oli valida riigieksam vähemalt kolmes õppeaines. Jätkuvad sõprussuhted ja õpilasvahetused Soome Vabariigi Valkeakoski kooliga ja Rootsi Årjängi Kommuuniga, Petseri, Aluksne ja Ape koolidega. Suur edasiminek on toimunud õpilaste vabaduse ja omavalitsuse poole pealt. 1994.aastal kutsuti esmakordselt kokku õpilasnõukogu. Moodustati õpilasomavalitsus põhimõttega, et noored saaksid kooli arengus oma sõna sekka öelda, muuta koolis käimine huvitavamaks. Omavalitsuse tegevuse tulemused on märgatavad. Koolil on oma ajaleht “Kooli Teataja”, mille õpliased koostavad ise oma äranägemise järgi. Alustati ka uut koolitraditsiooni “Krabide ristimist”, mis on lõpuklassile korraldatud ärasaatmisõhtu. Koolis töötavad järgmised ringid: tantsuring, poiste puidutööring, poiste korvpall, aeroobika, võrkpall, poistekoor, mudilaskoor ja rahvatantsuringid. Õpetajate ja õpilaste vahelise koostöö tulemusena korraldatakse Eesti Vabariigi aastapäeva eel kodu-uurimispäevi, kus õpilased kannavad ette aasta jooksul valminud kodu-uurimistööd. Kool on B.G. Forseliuse Seltsi liige. Nende tööde abil täieneb ka kooli muuseum. 1.novembril 1997.aastal kogunesid Vastseliina Keskkooli vilistlased, kunagised ja praegused õpetajad. Tantsiti, meenutati möödunud aega – tähistati Vastseliina Keskkooli 50.aasta juubelit. Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt on välja töötatud uus riiklik õppekava. Alates 1997/98 õppeaastast mindi uuele õppekavale üle 4.,7. Ja 10. klassides. Kool peab töötama välja oma õppekava, mille aluseks on ainekavad. Meie kooli gümnaasiumiosa õpilaste arv 1997/98 õppeaastal on 64.Vabariigi haridusministeeriumi seisukoht on, et kui gümnaasiumi osas on õpilasi alla 60, siis ei ole mõttekas kooli edasine eksisteerimine gümnaasiumina. Järelikult, milline on Vastseliina Keskkooli edasine käekäik, sõltub suurel määral ka Eesti Vabariigi hariduspoliitikast. Vastseliina Keskkooli direktor Heiki Ojala loodab ja püüab teha kõik, et 1.septembril 1998. aastal saaksid lapsed astuda üle Vastseliina Gümnaasiumi läve. Marge Piirimägi 11. klass Urmas Umbleja 11. klass Kasutatud allikad: 1.Kuldnokk, K. Vastseliina Keskkooli ajaloost.Käsikiri.Vastseliina, 1993. 2.Vastseliina Keskkooli Kroonikaraamatud I, II.Käsikiri. Asuvad Vastseliina Keskkooli muuseumis. 3.E.-K. Loka kõne Vastseliina Keskkoli 50.aastapäeva vilistlaskonverentsil, 1.november 1997.a. 4.Küsitluslehed endistele õpetajatele ja õpilastele, 1.nov.1997.a. Suulised andmed: Heiki Ojala – Vastseliina Keskkooli direktor.